Tahad õppida kasulikku ja huvitavat ametit? Tahad tegelikult maailma muuta?
Paljud noored unistavad elukutsest, mis pakuks huvitavat ja tasuvat tööd ning aitaks maailma paremaks muuta. Tartu Ülikoolis geograafia õppimine on üks niisuguseid võimalusi pakkuv valik, mis avab uksed põnevasse maailma, kus õpid ühiskonna arengut planeerima ja kaasaja ühiskonna eesseisvaid olulisi probleeme lahendama.
Geograafia on maailma QS ülikoolide edetabeli Tartu ülikooli erialadest ühel kõrgeimal kohal (vahemikus 151–200). Ülikoolis geograafiat õppides saad spetsialiseeruda geoinformaatika, loodusgeograafia või inimgeograafia suunal. Sõltuvalt spetsialiseerumise suunast võid tulevikus töötada planeerija, keskkonnaspetsialisti, geoinformaatiku, kartograafi, maastikuökoloogi, linnageograafi, regionaalplaneerija või andmeanalüütikuna ja liikuda edasi lennukamate ametiteni.
1. Õpid tundma ja lahendama globaalseid probleeme
Geograafid tegelevad kaasaja olulisemate, nn globaalprobleemide lahendamisega: kliimamuutused, keskkonnakoormuse kasv, linnastumine, ränded, ebavõrdsus, regionaalse arengu vastuolud, aineringe muutused jne on olemuselt globaalsed ja geograafide ruumiline lähenemine on oluline nende lahendamisel. Selle tõttu saavad paljud geograafid tööd rahvusvahelistes organisatsioonides ja teadusasutustes. Globaalprobleemid on ühiskonna tähelepanu keskmes ja korralikult rahastud.
2. Geograafia ühendab erialasid
Globaalseid probleeme saab lahendada vaid interdistsiplinaarse lähenemisega, lahendajad peavad tundma nii keskkonna kui ka ühiskonna toimimist. Näiteks tuleneb enamik keskkonnaprobleeme ühiskondlikest protsessidest ja samas on paljude sotsiaalsete probleemide juured just keskkonnamuutustes. Geograafia õpingutes tutvutakse looduse ja ühiskonna toimimisega ning see aitab kujundada terviklikku maailmapilti, mida planeerijatel ja keskkonnaspetsialistidel on vaja.
3. Geoinformaatika liidab geograafia ja infotehnoloogia
Kaasaegne haldus ja planeerimine põhineb andmetel, analüüsil ja geoinfosüsteemidel. Geoinfosüsteemid aitavad probleeme analüüsida ja võimalikke lahendusi poliitikutele, ettevõtjatele, ekspertidele ja avalikkusele kaartidel visualiseerida. Interdistsiplinaarse geograafiaõppe lahutamatud osad, geoinformaatika ja kartograafia, õpetavad planeerijale ja keskkonnaspetsialistile vajalike tööriistade ja meetodite valimist ning kasutamist.
4. Maastikuökoloogia seob maateadused ja bioloogia keemia, füüsika ja geeniteadusega
Geograafide õppe oluliseks osaks on looduse, aineringe ja maastikuökoloogia tundmine. Looduse üksikute osade toimimist ja kaasaegsete globaalsete keskkonnamuutuste sisu ei saa lõpuni mõista ilma maastikel esinevate protsesside tundmiseta. Geograafia õpetab mõistma looduskeskkonnaga seotud protsesse ruumis tervikuna. Tänapäeval tegelevad maastikuökoloogid lisaks bioloogiale ja keemiale ka maastikul ja mullas toimuvate protsesside geneetiliste uuringutega. Selle teema oluliseks rakenduseks on inimtekkeliste keskkonnamuutuste leevendamine ökotehnoloogiliste vahenditega, näiteks tehismärgalade rajamine.
5. Inimgeograafia aitab mõista ajas ja ruumis inimesi ning ühiskonda
Ühiskondlikud nähtused on ruumilised ja globaliseeruvas maailmas on vaja järjest rohkem linnageograafe, regionaalplaneerijaid, majandusgeograafe, rahvastikugeograafe jne. Kaasaegseid rändeid ja rändega seotud sotsiaalmajanduslikke probleeme uurivad just inimgeograafid. Seoses globaalse linnastumise kiirenemisega on linnageograafia arvatud üheks tulevikuerialaks. Kaasaja ühiskonna toimimise oluline osa on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga, infoühiskonna geograafia on 21. sajandi „suur teema“.
6. Kartograafia on teadus ja kunst
Geograafi tööriist on kaart. Pannes looduslikke või ühiskondlikke nähtusi kaardile, saame palju parema ülevaate näiteks liikide levikust, üleujutuste esinemisest, majanduse arengust või vaesuse levikust. Üleilmastumise uurijate oluliseks tööriistaks on kaart! Geograafid täiendavad paljusid erialasid oma ruumianalüüsi oskuste, kaardirakenduste ja kaartide loome abil. Ilusate kaartide tegemine on kunstilooming!
7. Õpid planeerima „tarka linna“
Uus teema geograafide töödes ja uuringutes on targa linna (targa elukeskkonna) planeerimine. Targa linna kontseptsioon integreerib keskkonnahoidliku ning sotsiaalselt tasakaalustatud arengu kaasaegsete tehnoloogiatega. Targad lahendused tulenevad arvutite ja tehnosüsteemide senisest aktiivsemast kaasamisest keskkonna ja ühiskonna juhtimisel. Näiteks juba praegu toimuv juhita autode saabumine meie linnadesse on üks arengutest, mille realiseerimisel on vaja geograafe ja geoinfosüsteeme.
8. Omandad arutlus- ja analüüsioskuse
Keeruliste probleemide lahendamisel ja tarkade linnade planeerimisel ei ole lihtsaid lahendusi. Analüüsivõimekuse arendamine ja uurimismeetodite tundmine on geograafiaõpingute oluline osa. Geograafiaõpe on teaduspõhine ja selle käigus harjutatakse analüüsimeetodite kasutust nii iseseisvalt kui rühmas töötades. Geograafide analüüsivõime avab neile tee strateegilise planeerimise ja teaduse maailma.
9. Geograafia õppimine on tore!
Geograafiat ei saa õppida vaid auditooriumis või arvuti taga, õpingute käigus toimub palju välipraktikaid ja õppereise nii Eestis kui ka välismaal. Tudengielu aitavad ilmestada erialaga seotud üliõpilasorganisatsioonid – nt noorgeograafide klubi EGEA, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering jt. Ühistest ettevõtmistest kasvab välja väärt võrgustik kogu eluks. Tudengielu muudad värvikaks Sina ise!
10. Maailma paremaks muutmise töö on innustav ja ei lõppe kunagi!
Koostanud Rein Ahas, Tartu Ülikooli geograafia osakond
Maria lõpetas geograafia bakalaureuse Tartu Ülikoolis 2014. aastal ja töötab kaugseire- ja GIS-spetsialistina TerraPros ja TerraTecis. Tööülesandeks on kaardistada maad väikelennukitelt või helikopterilt kasutades LiDARit ja/või kaameraid. Igapäevane töö kujutab endast lendude planeerimist põhiliselt Skandinaavias, võttes arvesse ilma, prioriteete ja tehnilisi faktoreid, andmete kvaliteedikontroll ning sensori süsteemide installeerimised. GIS-spetsialistina tegeleb erinevate ülesannetega MMSi (Mobile Mapping Systems) tiimis.
Kuidas geograafia õppimine on sind sinu töös aidanud? Geograafiaõpingud on andnud mulle nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised selle töö tegemiseks - alates levinumate GIS-tarkvarade kasutamisest kuni GISi, kaugseire ja topograafia põhitõdedeni välja. Suur osa operaatori tööst on hea ilma otsimine ning kliima ja meteoroloogia tundidest on seetõttu väga hea alus laotud.
Kõige eredamalt on ikka meeles mitmed praktikumid, mida sai iga aasta suve alguses teha! Ja loomulikult geograafid on väga tore ja ühtehoidev seltskond. Mitmed töökaaslased on mulle tuttavad juba õpingute ajast.
Kaisa õpib hetkel geograafia magistrantuuris ja töötab Positiumis andmedisainerina. Ta vastutab visuaalse identiteedi ning väljenduse eest – teeb kaarte, illustratsioone, tegeleb veebiga ning aitab arendada kaardirakendusi. Lisaks tuleb ette andmete analüüsimist, GIS-ülesandeid ning uuringute koostamist.
Kuidas on geograafia õppimine töös kasuks tulnud? Mobiilpositsioneerimise valdkonnas annab geograafia õppimine kindlasti vajalikud taustateadmised, tulemuste tõlgendusoskuse ja ka vajalikud tehnilised oskused kaartide, andmeanalüüsi ja muu vajaliku loomiseks.
Kõige ägedam mälestus on kindlasti topograafia praksist, kus käis töö ja trall koos. Seal saime oma kursusega päris lähedaseks. Minu jaoks on kindlasti väga olulist rolli mänginud ka erinevad tegevused EGEAs – organisatsiooni juhtimisest lõbusate ühisüritusteni välja.
Ainar lõpetas geograafia magistri 2017. a ja tegeleb nüüd aerofoto- ja LIDAR seadmetega ruumiandmete tootmisega Põhjamaades ja Kesk-Euroopas.
Kuidas geograafia õppimine on sind sinu töös aidanud? - See viis mind otseselt kontakti valdkonnas töötavate inimestega ja kaugseirealased õppeained andsid baasteadmised.
Parim mälestus õpingutest? - Suvised välipraktikad - töö värskes õhus, mõnus seltskond ja võimalus teooriat praktikas rakendada. Järgnenud saunaõhtud muidugi ka.
Sander lõpetas 2019. a magistri ja töötab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses geoinformaatikuna/arendajana.
Geograafia õppimine on andnud baasteadmised, mis tulevad kasuks (geo)andmete töötlemisel, analüüsimisel ning arendustöödel. Ta sai tugeva geo-põhja ning edasine (andmebaasid, programmeerimine jne) tuli juba praktiseerides iseseisvalt või tööl.
Parim mälestus õpingutest on olnud volbriööde korporatsiooni-hopping ning välispraksid. Eelkõige seltskonna tõttu.
Liina lõpetas geograafia magistri 2017. aastal ning töötab nüüd analüütikuna CGI geoinformaatika meeskonnas.
Miks geograafia? Aga miks mitte? Geograafia annab niivõrd laiapõhjalised teadmised, tänu millele on võimalik tegutseda erinevates valdkondades ja kaasa rääkida igasugu teemadel. Õpingute käigus õpid nägema ruumilisi seoseid isegi seal, kus tegelikult esmapilgul ei tundugi olevat. Ja vaadates, kuidas ruumiandmete väärtus nii Eesti kui ka maailma mastaabis aina tõuseb, siis on geograafia kindlasti see eriala, mis pakub lõputult palju väljakutseid ja põnevust.
Parim mälestus õpingutest? Ma usun, et mitmed geograafid meenutavad heldimusega mõnda suvist praksi. Ja ka mulle meenub, kuidas sai pärast pikka päeva õhtul seltskonnaga lauldud, koos jalgpalli vaadata ja ka puhtalt erialasest huvist vaadatud ka lapiku maa teooriaid. Sellistel hetkedel tekib alati soe tunne sisse, sest geograafid hoiavad nõnda kokku.
Holger lõpetas geograafia magistrantuuri 2017. aastal ja töötab nüüd Maa-ametis geoloogia osakonna peaspetsialistina.
Geograafia õppimine andis tema sõnul algteadmised maavaradest, nende majandamisest ja geoloogiast, teadmised ruumiandmetest ja nendega töötamisest, ArcGISi kasutamise oskuse. Lisaks õppis tegema erinevaid päringuid, andmetöötlust, visualiseerimist ja sai laialdased loodusteaduslikud teadmised, mis aitavad tööd erinevate vaatenurkade alt mõista. Ja kindlasti õppis iseseisvust - üldist analüüsioskust.
Parima mälestusena õpingutest meenutab ta erinevaid praktikaid, üht konkreetset on neist isegi raske välja tuua.
2019. a magistri lõpetanud Oskar töötab Tartu Linnatranspordis ühistranspordi kvaliteedijuhina.
Kuidas geograafia õppimine on sind sinu töös aidanud?
Geograafia õppimine andis mulle teadmisi kuidas, kuhu ja miks inimesed liiguvad. Kuna keskendusin magistriõppes rohkem transpordigeograafiale, sain aru, et ka ühistransporti kasutades kehtib inimvajaduste hierarhia - kõigepealt peab transport olema inimesele kättesaadav ja kiire, seejärel turvaline ning kui need punktid on täidetud, saame hakata mõtlema ühistranspordi mugavamaks muutmisele.
Parim mälestus õpingutest?
Välipraktikumid ja kokkuhoidev osakond - kuna geograafia osakond on suhteliselt väike, siis kõik teadsid kõiki.