Bakalaureuse- ja magistritöö teemasid üliõpilastele

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 4, 50409, Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Puusepa 1a, 50406 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
info.genoomika [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
mereinstituut.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
ltms [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5027

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.kosmos.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
kosmos [at] ut.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4809

Faculty email:
eik [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009, Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Raekoja plats 9, 51004 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
ito [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kirjastus

Faculty link:
www.tyk.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
+372 737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6123

Faculty email:
iro [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Järgnevalt on õppetoolide kaupa välja toodud võimalikke uurimisteemasid. Teemast huvitatutel pöörduda otse juhendaja poole. Kontaktid leiab siit. Lisaks nimetatutele on alati võimalik ka iseenda teemaga välja tulla ning potentsiaalse juhendajaga ühendust võtta.

Geoinformaatika ja kartograafia õppetool

Prof Tõnu Oja, knd (bioloogia): geoinformaatika

Maastikumustri sesoonsed erisused satelliidipiltidel.

Raivo Aunap, PhD (geoinformaatika): kartograafia, geoinformaatika, maamõõtmine, toponüümika

Kartograafilised kujutusviisid: nt dünaamiliste nähtuste kujutamine kaardil; anamorfooskaartide konstrueerimine; ajalis-ruumiliste nähtuste kujutamine; turismikaartide eelistused ja sihtgrupid
Kaardianimatsioonid: nt kartograafiliste elementide animeerimisvõimalused
Reljeefimodelleerimine: nt rannajoone rekonstruktsioonid; vaateväljade planeering
Toponüümika: nt piirkonna kohanimede tekke ja arengu kaardianalüüs
Teemakaartide praktiline koostamine ja vormistamine: nt Eesti atlase temaatilised kaardid; piirkondlikud teemakaardid; digitaalse Eesti atlase loomine kooliatlase baasil
3D kartograafia: nt ruumiliste linnamudelite rakendamine
Ajaloolised kaardirekonstruktsioonid: nt teedevõrgu kujunemine
Kaugseireandmete kasutamine: nt maastiku muutuste uurimine
Geodeesia, kaardistamine: nt andmete kogumine välitöödel
Võrgustikuanalüüs: nt Tartu tänavavõrgu transpordiülesanded

Jüri Roosaare, knd (geograafia): geoinformaatika, ruumiline analüüs

Maastiku läbitavus erinevate rakenduste (sõjandus, sport) vaatevinklist
Temaatika eeldab tegijalt aktiivset huvi maastikul liikumisega tegelevate spordialade (orienteerumine, matkamine, maastikuratas) vastu või praktilist kokkupuudet sõjaliste rakendustega. Vajalikud on nii välitööd kui GISi-põhine analüüs.
Teekonnavalikud kui ruumilisi otsustusi toetavate süsteemide üks komponente
Selles valdkonnas peaks olema esimeseks sammuks minu valikkursuse "Ruumilisi otsustusi toetavad süsteemid"(LOOM.02.003) läbimine.
Maakasutuse (sh eriti linnade) ruumiliste muutuste modelleerimine
Eeldab huvi ja võimekust geograafiale matemaatika vaatevinklist läheneda.
Geoinformaatika õpetamisega (doktoriõppest lasteaiani) seotud küsimused
Kõik, kellel on huvi selle vastu, kuidas ruumilist mõtlemist paremini õpetada, tulge, räägime, võib-olla leiame huvitava teema.
Soode fraktaalsus
See oleks katse rakendada loodusteadustes aktuaalset meetodit uues valdkonnas. Tulemused ei ole ette teada, edu pole garanteeritud. Sisse elamist peaks alustama juba baka tasemel.

Evelyn Uuemaa, PhD (maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse): maastikuanalüüs, maakatte muutuste analüüs, hüdroloogiline modelleerimine, ruumianalüüs ja kaugseire

Veekvaliteedi modelleerimine Eesti valglates
Eesmärgiks on hinnata lämmastiku ja fosfori väljakannet põllumajanduslikest valglatest. Uurimistöö läbiviimiseks vajalik andmeanalüüs, ruumianalüüs ja modeleerimine kasutades SWATi või HYPE. SWATi ja HYPE eelnev kasutuskogemus pole vajalik. Tööd on võimalik teha erineva raskusastmega nii bakalaureuse kui ka magistritudengitel.
Kõrgusmudeli ruumilise lahutuse mõju hüdroloogilisele modelleerimisele
Vooluveekogude ja valglate eristamine automaatse eristamise efektiivsus reljeefimudeli põhjal sõltub suuresti reljeefimudeli kvaliteedist. Töö eesmärgiks on leida ruumilise lahutuse (piksli suuruse) mõju vooluveekogude tuvastamisele ja valglate eristamisele.
Satelliidipõhiste sademete andmete võrdlus meteojaamade andmetega
Tänapäeval saab satelliitidelt väga palju keskkonnaandmeid, mida enamasti on vaja valideerida maapealsete andmetega. Töö eesmärgiks on kaugseire põhiste sademete andmete kvaliteedi hindamine meteojaamade andmete põhjal Eestis. Töö hõlmab ruumianalüüsi ja andmeanalüüsi.
Eesti põllumajandusmaastike mitmekesisuse analüüs
Analüüsida GIS-i Eesti põllumajandusmaastike mitmekesisust hindamaks maastikuelementide vajalikkust. Maastikumitmekesisuse hinnagud saab seostada olemasolevate liigilise mitmekesisuse ja arvukuse hinnangutega. Kaasjuhendaja botaanika osakonnast.

Maastikuelementide tuvastamine kaugseire abil
Alates 2015. aastast on Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika üheks osaksrohestamine, mille oluliseks osaks on maastikuelemendid. Maastikuelementide efektiivseks seireks on parim kasutada kaugseiret. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata, kuivõrd saab maastikuelemente tuvastada ortofotodelt ja Sentineli piltdelt. Sobilik magistritööks. Võimalik kaasjuhendaja Tartu Observatooriumist.

Masinõppe abil ajalooliste kaartide maakatte klassifitseerimine
Maa-ametil on digitaliseeritud kogu Eestit katvad vanad topograafilised kaardid, mida hetkel on võimalik kasutada ainult vaatamiseks, aga maakattemuutuste analüüsi pole võimalik teha. Seetõttu on töö eesmärgiks ajalooliste kaartidelt maakatte tuvastamine masinõppe meetodite abil. Eeldab programmeerimise (Python) kasutamist. Eelnevalt programmeerima ei pea oskama, aga valmidus õppida peab olema. Sobilik magistritööks.

Eesti maastike sidusus ning 30% kaitse-eesmärgi saavutamine
Kaasjuhendaja on botaanika kaasprofessor Aveliina Helm.
Looduskaitses on täna rohkelt väljakutseid ja uuringuvajadus. Jätkusuutlik tulevik sõltub sellest, kui hästi meil õnnestub täna panna alus elurikkuse ja looduse hüvede hea käekäigu tagamisele. Euroopa rohelepe näeb ette, et tõhusalt kaitstavad looduskaitsealad peavad moodustama 30% maismaapinnast, kusjuures on tagatud ka kaitsealade vaheline sidusus ning eluslooduse hea käekäik kaitstavate alade vahelisel alal. Magistritöö eesmärgiks on kvantifitseerida Eesti loodusmaastike sidusus ning teha ettepanekuid selle taastamiseks. Keskendutakse olemasolevatele kaitstavate aladele ning tehakse ettepanekuid sidusate kaitstavate alade saavutamiseks väljaspool tänaseid kaitstavaid alasid. Töö käigus tuvastatakse vajakajäämised ja võimalused, sh identifitseeritakse barjäärid ning tehakse ettepanekud võimalike astmelaudade loomiseks ja rohevõrgustiku heaks toimimiseks. Töö ootab magistranti, kes on huvitatud GIS-analüüsidest ning Eesti looduskaitse tulevikust. Töö viiakse läbi projekti RESTFUNC raames ning töö käigus kasutatakse tänaseid ja ajaloolisi kaardiandmeid, looduskaitselisi andmebaase ning kaugseire rakendusi. Välitöid palju plaanitud ei ole, kuid magistrant saab kaasa lüüa Maastike elurikkuse töörühma 2022. aasta suvesse planeeritud välitöödel puisniitudel, põllumajandusmaastikes ja teeservades. Töö on põnev ja rakenduslikult väga vajalik.

Valentina Sagris, PhD (geoinformaatika): kaugseire, veebikaarditeenused ja andmebaasid, põllumajandusmaastikud

Soojussaared ja linnakIimatoloogia. Kaasjuhendaja Mait Sepp
Eesmärgiks on hinnata kuumalaine ulatust Eestis 2018. aasta suvel, erinevate allikate abil. Uurida kaugseire abil soojussaari Eesti linnades.
Põllukultuuride fenoloogia uurimine MODIS-e satelliitpiltide abil
Põllukultuuride klassifitseerimine Sentinel-2 satelliitpiltide abil

Alexander Kmoch, PhD (geoinformaatika): Web GIS, web 3D, spatial text-mining, spatial data infrastructure

Uuenduslikud veebirakendused koos lingitud ruumiandmetega
Masinõpe koos ruumiliste loodusgeograafiliste suurandmetega
Keskkonnaalaste geograafiliste andmete töötlemine ja modelleerimine
veebipõhiselt - juhtumiuuring

Kiira Mõisja, Phd (geograafia): kartograafia, ruumiandmete kvaliteet

Suhteline asukohatäpsus topograafilisel kaardil

Merle Muru, Phd (geoinformaatika): paleogeograafia, kõrgusmudelid, reljeefi modelleerimine

Kaugseire ja geoinformaatika huvilistel soovitame vaadata ka Tartu Observatoorimi pakutavaid uurimisteemasid. Vajadusel saab leida ka kaasjuhendaja geograafia osakonnast.

Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool

Prof Tiit Tammaru, PhD (inimgeograafia): sisse- ja väljaränne, siseränne, diasporaad, ees- ja vastulinnastumine, töö- ja eluasememobiilsus, etniline ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon

Elukohasegregatsioon Tallinnas
Eesmärgiks on analüüsida elukohtade jaotuse muutust Tallinna linnaregioonis alates 1989. aastast longituudvaates. Oluline on õppida kasutama erinevaid segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

Uusisserändajate arvu muutus, saabujate geograafia ja paiknemine Eestis/Tallinnas
Eesmärgiks on analüüsida rändepöörde tulemusel kasvanud uussisserännet Eestisse. Oluline on õppida kasutama segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

Koolisegregatsioon Eestis/Tallinnas
Eesmärgiks on analüüsida koolikohtade jaotuse muutust Tallinna linnaregioonis alates 1989. aastast longituudvaates. Oluline on õppida kasutama erinevaid segregatsiooni indekseid ning longituudandmete (nt sündmuslooline analüüs/event history analysis) analüüsi meetodeid. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

Segregatsiooni ja mobiilsuse seosed Tallinna linnaregioonis
Eesmärgiks on analüüsida erinevate rahvastikurühmade (sugu, vanus, amet, rahvus) elukohti ja mobiilsust. Oluline on õppida kasutama küsitlusandmete ja mobiilpositsioneerimise teel saadud andmeid, olulised on GIS alased oskused. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

Uued tehnoloogiad linnade analüüsimisel
Eesmärgiks on viia ennast kurssi uute tehnoloogiate (droonid, näotuvastuse tehnikad) jne kasutusvõimalustega linnade uurimisel, fookusega mobiilsisuse ja segregatsiooni uurimine. Oluline on uudishimu ja soov laiendada linnade uurimist seni vähe tuntud territooriumitele. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

3D linnamudeli koostamine
Eesmärgiks on luua Tallinna 3D linnamudel ning sisustada seda olemasolevate andmete, sh Google avaandmetega eluruumidest, töökohtadest, koolidest ning muudest olulistest tegevuskohtadest. Oluline on uudishimu ja soov laiendada linnade uurimist seni vähe tuntud territooriumitele. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

Eestlased maailmas
Eesmärgiks on selgitada Eestlaste arvu muutust maailmas ning sügavuti Soomes elavaid eestlasi. Oluline on ettevõtlikkus andmete otsimisel väliskogukondades ning töötamine küsitlusandmetega. Töö toimub õppetooli teadustöö raames ning toimub kaasjuhendamises.

Prof Jussi S. Jauhiainen, PhD (geograafia): inim-, linna-, majandus-, sotsiaalgeograafia

Garri Raagmaa, PhD (inimgeograafia): regionaalne ja kohalik innovatsioon, regionaalne identiteet, eestvedamine (leadership) avalikus sektoris, maapiirkondade struktuurimuutus, tööstuse ja investeeringute paiknemine ruumis, rohe-, sini- ja hõbemajanduse võimalused, kohaliku omavalitsuse arengu kavandamine ja strateegiad

Eestvedamine (leadership) ja institutsionaalne muutus ääremaalistes piirkondades.
Administratiivne jätkurada ja sotsiaalne innovatsioon: mis soosib ja takistab kohtadel uusi arenguid?
LEADER programmi geograafia ja selle muutumine erinevate Euroopa maade näidetel.
Haldussuutlikkus Lääne- ja Ida-Euroopa kohalikus ja regionaalses halduses.
EL regionaal- ja innovatsioonipoliitikate mõju majanduse geograafiale.
Tuum-ääremaa suhete kujunemine ja rahvusliku (poliitilise) eliidi roll selles.
Mitmetasandiline valitsemine (multilevel governance): EL plaanid versus tegelikkus EL arendusprogrammide näitel.
Eksperimentaalhaldus: mis on selle idee ja kuhu see võib välja viia?
Keskkonnadirektiivid: idee, teostus ja tegelikkus kohtadel.
Globaliseerumine ääremaal: võimalused ja positiivsed eeldused ettevõtlusinnovatsiooniks.
Nutikas spetsialiseerumine. Idealismi ja pragmatismi vahel.
Territoriaalse identiteedi mõju juhtide otsustele ja ettevõtlus arengule.
Koha füüsiline atraktiivsus ja identiteet: kuidas see mõjutab uhkus ja piinlikkust?
Planeemiskultuuri muutus Ida-Euroopas Hofstede kultuuridimensioonide teooria raamistikus.
Sotsiaalmeedia ja planeerimine – võimalused ja ohud.
Ääremaastumine kui sotsiaalne mitte geograafiline fenomen.
Piirimaastikud ja -sootsiumid - mõju identiteetide tekkele.
Osikud ja suvikud – kohaliku arengu kasutamata ressurss.
Maa ja linna kaugenemine ja taasleidmine – funktsionaalsete regioonide kujunemise takistused ja uued võimalused.
„Koht“ kui eikellegimaa (no man’s land) või kodu Euroopa ruumiarengu diskussioonis.
Geopoliitika naasmine ja piiriregioonide areng.
Sotsiaalne innovatsioon ääremaal: kuidas vältida marginaliseerumist ja identiteedi lahustumist?
Regionaalse identiteedi mõju kohtade sotsiaal- ja inimkapitalile.
EL raha ja identiteet: struktuurivahendite mõju Euroopa identiteedi kujunemisel.
Rohemajanduse geograafia: energiatootmise mõju ettevõtluse paiknemisele.
Hõbemajanduste asustust muutev geograafia.

Kadri Leetmaa, PhD (inimgeograafia ja planeerimine): sotsiaalmajanduslik ja etniline ebavõrdsus linnas, ränne Eestis ja linnaregioonides, eluaseme-eelistused, naabruskonnaprotsessid ja naabruskondade muutumine, linnaplaneerimise printsiibid, governance-teooriad, kaasav linnaplaneerimine, uued meetodid linnaplaneerimisel, kahanevate linnade ja regioonide strateegiad

Eraüürisektor Eesti linnades kui nähtamatu elanikkond linnade planeerimisel
Linnaplaneerimine Eesti linnades arvestab peamiselt eraomanike vaadetega. Suuremates linnades on aga ka arvestatav eraüürisektor. Paljud linna saabujad, sh sisserändajad, alustavad oma eluasemekarjääri üüriturul. Mitmed naabruskonnad on kujunenud lävepakuks linna tulijatele. Kuidas üürnikud linna tajuvad ning millised on nende ootused linnaplaneerimisele? Oodatud on kriitilise mõtlemisega tudeng(id), kes oleks valmis põhjalikult töötama ka kirjandusega. Tõenäoliselt on see kvalitatiivne uurimisprojekt.

Etnilised erinevused linna tajumisel ja ruumikasutuses
Traditsioonilised segregatsioonianalüüsid etnilistest erinevustes linnaruumis – erinevused elukohtades, töökohasegregatsioon, etnilise ja sotsiaalmajanduse ebavõrdsuse seosed ühiskonnas, eesti- ja venekeelse kooli mõjud paralleelühiskondade püsimisele. Uuemad linnaruumi kogemise erinevuse uuringud, nt eesti- ja venekeelse elanikkonna ruumikogemused avalikus ruumis ja ootused linnaplaneerimisele. Uussisserändajate eelistused linnaruumis ja linnaruumi kogemused. Võimalik on kujundada nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne uurimisprojekt.

Eluaseme- ja ruumimuutused kahanevates linnades
Eluasemesegregatsiooni ja naabruskondade muutumist on Eestis uuritud peamiselt kahes suuremas keskuses – Tallinnas ja Tartus. Oodatud on väiksemate linnade ja ääremaa regioonidega seotud elukohamuutuste ja elukohaeelistuse analüüsid. Näiteks, millist rolli mängib eeslinnastumine ja gentrifikatsioon ääremaa regioonides ja linnades? Võimalik on töö loendus- ja registriandmetega (ning nende kombinatsiooniga). Samuti on võimalikud regionaalplaneerimise suunitlusega tööd (kahaneva linna ja regiooni strateegiad), milles töövahendiks on intervjuud.

Eesti siserände suunad ja eri rahvastikurühmade ränne
Eesti siserände suundi rahvastikurühmade lõikes on seni analüüsitud perioodide 1989-2000 ja 2000-2011 kohta. Oodatud on võrdlevad jätkuanalüüsid viimase kümnendi kohta. Kuidas on muutunud ja kes osaleb vastulinnastumises? Kuidas on muutunud eeslinnastumise ulatus ja sihtgrupid? Kuidas on muutunud eri vanus-, soo-, rahvus-, sotsiaalsete rühmade ränne Eestis? Üldjuhul on tegemist kvantitatiivse rahvastikuandmete analüüsiga. Oodatud on ka kvalitatiivse suuna tudengid, eelkõige rändepõhjuste uurimishuviga.

Elukohaeelistused ja elukohamobiilsus linnades, naabruskondade muutumine
Linnanaabruskondade vaheline elukohamobiilsus perioodil 1989-2020. Millised naabruskonnad muutuvad atraktiivsemaks ja millised kaotavad atraktiivsust? Üldjuhul on see kvantitatiivne uurimisprojekt, elukohaeelistuse suunal rakendame intervjuumetoodikaid.

Hargmaisus elustiilina
Eesti välisdiasporaa seosed Eestiga. Uussisserändajate kogukondade teke Eesti linnades. E-residentide kogukonna globaalsed võrgustikud.

Eeslinnastumine ja kaugeeslinnastumine Eestis
Eeslinnastuvad ja kaugeeslinnastuvad rahvastikurühmad. Eeslinnastumise põhjused, ootused elukeskkonnale ja seotus linnaga. Eeslinnaelanike osalemine eeslinnaruumi planeerimisel. Eeslinna avaliku ruumi ja avaliku ruumi kasutuse analüüsid. Eeslinnavaldade planeerimisstrateegiad. Eeslinnade mitmekesisus Eesti linnaregioonides. Eeslinnastumine, kaugeeslinnastumine ja vastulinnastumine kui COVID-19 tervisekriisiga kohanemise strateegiad.

Eesti 100 keskväljakute programmi raames ehitatud linnaväljakute kasutus
Viimastel aastatel on Eesti väikelinnades ja maakonnakeskustes avatud uued linnaväljakud. Nende mõjusid kogukonna ruumikasutusele, linnaelanike ja ettevõtjate hinnanguid on seni vähe uuritud. Küsitlus-, vaatlus- ja intervjuu-uuringud

Uued linna rohekogukonnad
Linnaaianduse kogukondade elulaad ja ootused linnaplaneerimisele. Linnade rohepöörde algatuste analüüs.

Taavi Pae, PhD (loodusgeograafia): kultuurigeograafia, Eesti geograafia, Eesti geograafia ja kartograafia ajalugu

Ajalooliste kaartide analüüs
Eesti rahvusarhiivis on säilitamisel arvukalt erinevaid ajaloolisi kaarte. Nende võrdlemisel tänapäevase maastikuolukorraga saab teha järeldusi maastikul toimuvatest protsessides, olgu selleks jugade taganemine, maatõus või maakasutuse muutus. 1) Maastikumuutused Väinatammi ümbruses (seosed maatõusu, maakatte muutuse, hüdrograafia ja eutofeerumisega); 2) Setomaa (Petserimaa) teedevõrk (poliitgeograafiliselt huvitava piirkonna teedevõrgu kujunemine).

Eesti muinasaegne toponüümika
18. sajandil publitseeriti Läti Henriku kroonika ja sealt pärineb esmakordselt suur hulk meie ajaloolist toponüümikat. Neid nimesid hakati asetama ka kaartidele ning hiljem lisandus kaartidele kohanimesid ka teistest kroonikatest. Kui paljude kohanimede puhul on kokkuviidavus tänasega läbinähtav, siis mitemete kohanimede osas pole täit selgust. Töö käigus tuleb koostada kaartide põhjal Eesti muinasaegse toponüümika andmebaas ning analüüsida kohanimede püsivust, muutusi ning proovida täiendada meie teadmisi muinaseesti kohanimede geograafilisest tähendusest.
Koguteos Tartu
1927. aastal ilmus Tartu koguteos, kuhu ühe kandva osa kirjutas magistritööna hilisem geograafiaprofessor Edgar Kant. Eesti rahvusarhiivis on säilinud selle Eesti teadusloo tippteose koostamist kajastavad materjalid. Bakalaureusetöö annnab ülevaate teoses sünnist ning Edgar Kanti ja geograafide rolliste selles.

Ajalooliste kohtade muutus Eestis
https://ajapaik.ee/ andmebaasi põhjal analüüsida kohtade muutumist – sobilik bakalaureuse tööks. Tööl on praktiline väljund, mis lõpuks jõuab tagasi Ajapaiga portaali. Kaasjuhendaja geoinformaatikast.

Ajalooliste fotode suunaanalüüs
https://ajapaik.ee/ andmebaasile fotode tegemise suundade analüüs ja otsingu arendamine – sobilik bakalaureuse tööks. Tööl on praktiline väljund, mis lõpuks jõuab tagasi Ajapaiga portaali. Kaasjuhendaja geoinformaatikast.

Kaasaegse ettevõtluse onomastika
Kaasjuhendaja Ingmar Pastak
Eesti suuremates linnades on gentrifitseerumise protsessi tulemusena tekkinud mitmeid piirkondi, mis sisaldavad arvukalt toidukohti ja loomeettevõtteid. Kui hipsterlikku kultuuri vaadeldakse enamasti globaliseerumise ja inglisekeelestumise kontekstis, siis sealsete toidukohtade ja ettevõtete nimevalikul kasutatakse sageli eestikeelseid nimesid, mis jäävad võõramaalastele mõistetamatuks. Kas seesugune trend on midagi omast vaid Eestile või on see osa ülemaailmsetest protsessidest? Uurimistöö käigus analüüsitakse Eesti uusima toidukultuuri ja/või loomeettevõtete nimesid ning võrreldakse neid samaväärsetega teistest valitud Euroopa linnadest.

Anto Aasa, PhD (loodusgeograafia): inimgeograafia, mobiilpositsioneerimine, fenoloogia

Suhtlusvõrgustiku ruumiline paiknemine füüsilise liikuvuse suhtes mobiilpositsioneerimise andmetel
Pole kahtlust, et meil kõigil on oma kindel igapäevane tegevusruum, milles me elame, töötame ja aega viidame. Samuti on meil kindel suhtlusvõrgustik inimestest, kellega suhtleme. Kuidas on see füüsiline ja virtuaalne ruum omavahel seotud?
Üksildaste inimeste tuvastamine mobiiltelefonide kasutamise andmetel
On öeldud, et 21. sajandi üheks suuremaks epideemiaks on üksindus. Kas mobiiltelefonide kasutamise andmestiku abil on võimalik leida üksildasi inimesi?
Kus on kodu? Arvutusmetoodika mobiiltelefonide kõnetoimingute andmetel
Mobiiltelefone on kasutatud inimeste paiknemise uurimiseks juba üle kümne aasta. Paiknemismustrite kirjeldamisel on seni olnud ühel kesksemal kohal inimese kodukoha määramine. Mis on senised praktikad kodu (jt oluliste) asukohtade määramisel? Kas midagi saaks teisiti teha?
GPSiga kogutud andmete alusel liikumisviisi arvutamine
Kui tahame kirjeldada inimeste liikuvust võimalikult täpselt, siis on üks lihtsamaid mooduseid teha seda GPS-i abil, mis võib talletada selle kandja asukohta iga sekundi tagant. See annab võimaluse saada täpselt teada mitte ainult seda, kust me liikumist alustasime ja kus lõpetasime, vaid talletab ka teekonna enda. Kuidas me saame neid teekondi iseloomustada? Kas liiguti jalgsi, jalgrattal, autoga või mingil muul moel?
Ekstreemsete ilmastikusündmuste mõju kõnetoimingute rütmidele ja inimeste paiknemisele
Koerailma puhul ei sunni hea omanik oma koeragi õue. Endast rääkimata. Halva ilma puhul eelistame autot. Kui ka autoga sõit tundub ebamõistlik, siis helistame ja lepime kokku uue kohtumise. Kas näeme neid hüpoteetilisi mõjusid ka mobiiltelefonide kõnetoimingute andmestikus?
Kõnetoimingute ajalis-ruumilised mustrid vana-aasta õhtul
Pole kahtlust, et 31. detsember on tavalisest päevast erinev. Paljud on kaugel oma rutiinsest käitumisest. Kuidas suhestub vana-aasta õhtu veetmise paik igapäevase tegevusruumi ja suhtlusvõrgustikuga?
Tegevusruumi rutiinsus GPS- / mobiilpositsioneerimise andmete alusel
Enamuse oma ajast oleme kodus, töö on samuti tähtsal kohal. Kui igav või rutiinne on meie füüsiline mobiilsus? Kui sageli kaldume kõrvale trassilt töö–kodu?
Inimeste ajalis-ruumilise paiknemise uurimine mobiiltelefonide andmetel
Nt suurürituste külastatavuse ja ruumilise mõju hindamine; inimeste eksponeeritus keskkonna ja teenuste suhtes.
Mobiiltelefoni kasutamise rütmid
Vaatamata ühiskonna pidevale püüdlusele muutuda toimivaks 24/7, on inimene siiski väga selgelt rütmilise käitumisega. Kõige selgemini joonistub välja ööpäevase aktiivsuse käik; aktiivsus on erinev töö- ja puhkepäevade võrdluses; samuti mängib olulist rolli aastaaegade vaheldumine. Telefonide kasutamine peegeldab otseselt nende kandjate aktiivsust (kõige üldisemas tähenduses ärkvelolek vs. uni). Aktiivsuse mustrid võivad olla väga erinevad, näiteks maapiirkondade elanikud peavad varem ärkama, et kompenseerida kaugust töökohast ja teenustest. Tõestatud on, et inimeste ööpäevase aktiivsuse eelistused (ja kohustused) muutuvad elu jooksul. Erinevad on ka meeste ja naiste rütmid. Jne. Jne. Töö eesmärk on kirjeldada inimeste mobiiltelefonide kõnetoimingute rütmide mustreid ja erinevusi valitud sotsiaalsete gruppide lõikes.

Anneli Kährik, PhD (inimgeograafia): linnageograafia, linnaplaneerimine, linnade areng, eluasemegeograafia ja –valikud, sotsiaalgeograafia

Linnalised ebavõrdsused
Demograafilised, sotsiaalsed ja etnilised muutused linnalistes naabruskondades. Ränne muutuseid mõjutava tegurina. Etnilised erinevused sotsiaalses ja ruumilises mobiilsuses.
Sotsiaalsed ja ruumilised ebavõrdsused elamistingimustes.
Uuselamuehituste mõjud linnalistele ebavõrdsustele, sh. gentrifikatsiooni protsessidele
Renoveerimiste ja poliitikasekkumiste mõju linnapiirkondade arengule
Seosed elukoha naabruskondade paiknemise ja tegevusruumide vahel
Mobiilpositsioneerimise andmetel põhinev uurimistöö.
Linnapiirkondade tunnetus ja eluasemevalikud
Linnaliste naabruskondade kuvandid (sh. piirkondade stigmatiseerimine) ja nende muutumine ajas
Turvalisuse tajumine linnalistes naabruskondades
Elukeskkonnaga rahulolu (sh soolised ja kogukonnaaspektid)
Noorte sisenemine eluasemeturule, noorte eluasemevalikud
Sotsiaalsete võrgustike kujunemine ja tähtsus elukohas
Koolisegregatsioon ja selle mõjud
Välisrände suundumused
Välisrände suundumuste trendid
Eesti päritolu elanike integratsioon Soomes. Hargmaisus
Tagasiränne kodumaale
Uussisserändajate elukohamustrid ja integratsioon Eestis

Siiri Silm, PhD (inimgeograafia): inimgeograafia, etniline segregatsioon, hargmaisus, mobiilpositsioneerimine

Eesti ja Soome vaheline hargmaisus ja mobiilsuse mustrid (kaasjuhendaja Olle Järv, Helsingi ülikool). Eesmärk on teada saada milline on Eesti ja Soome vahel liikumiste ajaline rütm (nädalapäevad, kuud, pühad, üritused) ning ruumikasutus Eestis ja Soomes ning millised tegurid seda mõjutavad. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

Sotsiaalsed ja etnilised erinevused inimeste paiknemises ja liikuvuses. Eesmärk on teada saada millised on erinevused Tallinna eesti- ja venekeelsete ning erineva sotsiaalse taustaga inimeste ruumikasutuses, tegevustes ja transpordikasutuses ning millised tegurid seda mõjutavad. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

Inimeste paiknemise ja mobiilsuse muutus COVID-19 seoses. Eesmärk on teada saada kuidas muutusid inimeste paiknemise ja liikumise mustrid COVID-19 tuleneva eriolukorra ajal ning selle järgneval perioodil ning millised tegurid seda mõjutavad. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

Teise kodu ja muude regulaarselt külastatvate kohtade külastamise mustrid (kaasjuhendaja Ago Tominga). Eesmärgiks on teada saada, teiste kodude ruumiline paiknemine, külastamise ajastus ning seda mõjutavad tegurid. Teise kodu külastusmustrid on oluliseks informatsiooniks regionaalsel planeerimisel. Teine kodu on oluline tegur ka hädaolukorras toimetulekuks, sest teine kodu pakub lisavõimalust, kuhu minna evakuatsiooni nõudva sündmuse korral. Lõputöö toetab mobiilpositsioneerimise andmetel teiste kodude külastuste leidmise metoodika väljatöötamist. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

Inimeste ruumikasutuse ja liikumiste regulaarsus (kaasjuhendaja Ago Tominga). Eesmärgiks on teada saada millised tegurid mõjutavad inimeste ruumikasutuse regulaarsust. Inimeste tegevuskohtade ja liikumist iseloomustavate näitajate põhjal peaks leidma ruumikasutuse regulaarsust näitavad tunnused. See, millise regulaarsusega inimeste tegevusruum erinevatel ajaskaaladel (nädal, kuu, aastaaeg) varieerub, on seni väheuuritud teema. Ruumikasutuse regulaarsust mõjutavate teguritena hinnatakse inimese sotsiaalseid ja isikutunnuseid. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

Elustiili indikaatorid. Eesmärk on välja arendada indikaatorid, mis võimaldaksid hinnata ja võrrelda inimeste elustiile liikuvusandmete põhjal. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.

Terviseradade kasutamise muutused COVID-19 seoses. Eesmärgiks on teada saada, kuidas muutub terviseradade kasutamine ajaliselt ning seoses COVID-19 seotud piiranagutega. Mille poolest erinevate terviseradade külastuse mustrid erinevad. Andmeteks on terviseradade sensorite andmed külastajate hulga kohta.

Muud inimeste liikuvuse ja mobiilpositsioneerimisega seotud teemad.

Kadi Kalm, PhD (inimgeograafia): etniline segregatsioon, etniline identiteet, siseränne, eluasememobiilsus, paneelelamupiirkonnad

Paneelelamupiirkondade arengutrajektoorid
Erinevad paneelelamupiirkonnad võivad areneda väga erinevas suunas. See võib sõltuda näiteks paneelelamupiirkonna asukohast või ehitusajast. Tänu võimalusele kasutada nüüd ka 1989. aasta rahvaloenduse andmeid on võimalik võrrelda muutusi eri paneelelamupiirkondade sotsiaalmajanduslikus staatuses ja analüüsida mitmeid teisi käimasolevaid protsesse.
Rahvusrühmade segregatsioon ja ränne; etniline identiteet
Eestis on palju uuritud eestlaste ja venelaste segregatsiooni ja seda kujundavaid tegureid (nt erinevusi rändes). Eestis elab aga suur hulk väiksemaid rahvusi, kes senistes uurimistöödes väga palju tähelepanu ei ole saanud. Põnev oleks vaadata, kus elavad näiteks mustlased, aserid ja mitmed teised väiksemad rahvused ja milline on aastakümnete jooksul olnud nende rändekäitumine. Lisaks oleks võimalik vaadata muutusi nende rahvuslikus enesemääratluses ning analüüsida elukeskkonna mõju sellele.

Uussisserändajate elukohavalikud ja ränne
2015. aastal toimus Eestis rändepööre ja alates sellest ajast on Eestisse sisseränne ületanud väljarännet. Sisseränne on iga-aastaselt kasvanud, aga uussisserändajate kohta teame siiani veel üsna vähe. Töö eesmärgiks on analüüsida erinevate sisserändajate rühmade elukohavalikuid ja rännet Eestis. Millised sisserändajate rühmad asuvad elama rahvuskaaslaste lähedale, millised sisserändajate rühmad integreeruvad ruumiliselt Eesti ühiskonda paremini?

Naabruskondade muutused
Naabruskonnad on dünaamilised ja nende koosseis on pidevas muutumises. Kuidas on linnade naabruskonnad ajas muutunud ning mis on seda kõige enam mõjutanud?

Ingmar Pastak, PhD (inimgeograafia ja regionaalplaneerimine): linnageograafia, linnaplaneerimine

Gentrifikatsioon ja elukeskkonna muutuste tunnetamine
Maailm me ümber muutub jahmatava kiirusega, samuti linn ja naabruskond. Põhja-Tallinn arengulugu kõneleb muutustest mahajäänud linnaosast keskklassi ökoremonditud stuudiokorteriteks. Keset muutuseid elavad aga kõrvuti uued ja vanad elanikud, kes kogevad muutuseid erinevalt. Kvalitatiivseid uuringuid, kuidas selliseid muutuseid tunnetatakse üksikindiviidi ja elanikkonna gruppide tasandil, on aga vähe.
Loomemajanduse ruumiline paiknemine
Tallinna ja Tartu ajaloolistes puitasumites on hakanud üha suuremat rolli mängima boheemlaslik-ökoloogiline eluviis, mis on toonud palju noori ilmakodanikke Põhja-Tallinnasse või Uue Maailma piirkonda Tallinnas, Karlovasse või Vaksali linnaosasse Tartus. Uuemad kvalitatiivsed teooriad pakuvad antud protsessis olulist rolli just kultuuriteadlikumatele, rohelist ja ökoloogilist elustiili elavatele noortele, keda kujutatakse eelistavat kesklinnale lähedal asuvad (puit)asumeid, nautivat lihtsama sisekujundusega vaba aja veetmise kohti ning elavat tagasihoidlikumat, veidi ökoloogilist eluviisi. Miks valivad nimetatud noored veidi laokil ja renoveerimata eluasemed? Miks on just ökotooteid pakkuvad poekesed leidnud endale asukoha Aparaaditehases? Milles peitub mahemarketite, ökopagari ja Telliskivi ostutänavate fenomen?
COVID-19 mõjud loomeettevõtlusele
Kiired tehnoloogilised ja sotsiaalsed muutused on muutnud loomemajanduse toimimist. Pikaajaline suund digitaliseerumisele on loonud hulga uusi tehnoloogiaid ning uusi võimalusi. COVID-19 pandeemia on muutnud ettevõtjate igapäevast tööd: kontserdid on tühistatud, müük toimub veebipoodides ning ettevõtteid tuleb juhtida, kasutades Zoomi, Skype'i ja muid digitaalseid lahendusi. On arvatud, et pandeemia ei ole mõjutanud mitte ainult kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate sissetulekuid, vaid on olnud innovatsiooni proovikiviks loomeettevõtluses. Samas on üsna vähe uuritud, millised on COVID-19 pandeemia mõjud loomeettevõtlusele innovatsiooni seisukohast.

Kaasaegse ettevõtluse onomastika
Kaasjuhendaja Taavi Pae
Eesti suuremates linnades on gentrifitseerumise protsessi tulemusena tekkinud mitmeid piirkondi, mis sisaldavad arvukalt toidukohti ja loomeettevõtteid. Kui hipsterlikku kultuuri vaadeldakse enamasti globaliseerumise ja inglisekeelestumise kontekstis, siis sealsete toidukohtade ja ettevõtete nimevalikul kasutatakse sageli eestikeelseid nimesid, mis jäävad võõramaalastele mõistetamatuks. Kas seesugune trend on midagi omast vaid Eestile või on see osa ülemaailmsetest protsessidest? Uurimistöö käigus analüüsitakse Eesti uusima toidukultuuri ja/või loomeettevõtete nimesid ning võrreldakse neid samaväärsetega teistest valitud Euroopa linnadest.

Age Poom, PhD (inimgeograafia): jätkusuutlikud linnad, mobiilsus ja keskkond

Tänavavõrgu sesoonse roheindeksi leidmine pildituvastusmeetoditega
Audiovisuaalne materjal loob uusi võimalusi linnaruumi kvaliteedi inimmõõtmeliseks ja dünaamiliseks hindamiseks. Pildituvastustehnoloogia rakendamine erineval ajal tehtud 360° tänavaruumi piltide põhjal aitab mõista tänavatasandi roheluse ööpäevast ja aastaajalist dünaamikat. Töö eesmärk on võrrelda segmenteerimismeetodeid leidmaks tänavalõikude roheindeks Tartu või Tallinna valitud piirkondade näitel ning hinnata ööpäevase rütmi ja aastaaegade mõju roheindeksi varieeruvusele vastavalt kasutatud meetodile. Edasiarenduse korral on võimalik ka hinnata rohelise tänavaruumi kättesaadavust linnaelanikele. Töö eeldab baasoskusi / nende omandamist pildituvastustehnoloogia rakendamiseks.
Jalakäija ja ratturi liikumiskeskkonna kvaliteet
Tänavaruumi keskkonnatingimused mõjutavad liiklejate heaolu ja tervist, aga ka liikumisvalikuid. Müra, õhusaaste ja kuumus toovad kaasa häiringuid, samal ajal kui ümbritsev taimestik loob sageli meeldivama liikumiskeskkonna. Puhas ja tervislik liikumiskeskkond pole linnades aga kõikjal ja kõigile võrdselt kättesaadav. Millised erinevused kättesaadavuses esinevad sotsiaalsete ja ruumiliste rahvastikurühmade lõikes? Millistele keskkonnatingimustele on jalakäija või rattur tegelikult tänavaruumis eksponeeritud? Kas keskkonnatingimused määravad liikumisteekonna valikuid? Vastavalt tudengi huvile ja kitsamale suunale on võimalik kasutada Tartu rattaringluse andmestikku, Tallinna elanike tegevusruumi segregatsiooni nutitelefonieksperimendi andmestikku või rahvastikuregistri andmeid. Inimeste asukohaandmed ühendatakse uurimistöös keskkonnaandmestikega.
Rattaringluse sotsiaalruumiline kättesaadavus Tartus
Tartu rattaringluse intensiivse kasutuse taga on süsteemi hea ruumiline katvus. Kas säästev liikumisvõimalus on seejuures aga samaväärselt kättesaadav kõigile sotsiaalruumilistele rahvastikurühmadele Tartu linnaregioonis? Millist teavet annab potentsiaalne kättesaadavus tegeliku kasutajaskonna kohta? Uurimistöö aluseks on Tartu rattaringluse ja rahvastikuregistri andmestikud.
Keskkonnaandmed linnade digitaalse kaksiku mudelis
Kaasjuhendaja Alexander Kmoch
Kõikjal maailmas on linnad loomas enda digitaalse kaksiku mudeleid, mis hõlbustavad linnade planeerimist ja haldamist, nutikate teenuste pakkumist ja protsesside pidevat seiret. Enamasti hõlmavad digikaksiku 3D mudelid füüsilise keskkonna ja infrastruktuuri andmeid, millele on lisatud hoonete energiakasutuse, teevõrgustiku või värkvõrgu sensorandmed. Millised võimalused on aga reaalajaliste keskkonnaandmete nagu müra, õhusaaste, temperatuuri või taimkatte lisamiseks digikaksiku mudelisse ja milliseid eesmärke aitab see täita, toetudes maailma kogemusele? Milline on Tartu või Tallinna suuremate linnade strateegiline, regulatiivne ja tehniline võimekus reaalajaliste keskkonnaandmetega digikaksiku loomiseks? Võimalik on teha koostada nii kontseptuaalsem kui ka rakenduslikum lõputöö vastavalt tudengi huvile ja õppekavale. Teema eeldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite kombineerimist.

Pille Metspalu, PhD (inimgeograafia ja regionaalplaneerimine): ruumiline planeerimine linnas ja maal; suurobjektide ruumiline planeerimine; planeerija rolli muutus; planeerimise teoreetilised lähtekohad; planeerimise asjakohased mõjud.

• Planeerija roll ja selle muutus
Millised on planeerija töö jaoks vajalikud oskused ja teadmised, kuidas arusaam nendest on aja jooksul muutunud? Kuidas planeerija roll erineb erinevates piirkondades ja arvestades planeeringu üldistusastet ja eesmärki? Kuidas on korraldatud planeerija õpe ja täiendkoolitus? Millistest oskustest tuntakse puudust planeerimispraktikute poolt?
• Planeerimine nõukogude perioodil
Mida on meil õppida planeerimisest nõukogude perioodil? Milline oli nõukogude linnaplaani eripära, kuidas see väljendus Eestis? Nõukogude planeeringute elluviimine, planeerimisprotsessi avatus/suletus.
• Eesti ruumilise planeerimise süsteem, planeeringute liigid ja ülesanded
Eesti ruumilise planeerimise süsteemi algpõhimõtted, süsteemi kujunemine ja teisenemine. Planeeringuliikide eesmärgipärasus praeguses Eestis. Milliseid ülesandeid ei suuda planeeringud lahendada ja miks? Milline on riigi ja omavalitsuse suhe ruumilise planeerimise valdkonnas? Miks planeeringud venivad?
• Teiste riikide planeerimissüsteemid (sh võrdluses Eestiga)
Kuidas teistes riikides ruumiline planeerimine toimib? Milliseid planeeringuid koostatakse ja miks? Millised on nõuded planeerijale? Mis võiks olla teise riigi süsteemist Eestile sobivat? Euroopa riikide „planeerimisperekonnad“. Soovitavalt Soome, Läti, Norra, Suurbritannia ja USA näited.
• Maakasutuse põhine planeerimine vs ruumiline planeerimine, vormipõhine planeerimine
Erinevad planeerimisstiilid erineva fookusega, millised on eelised ja millised puudujäägid. Millist planeerimisviisi jälgivad Eesti planeeringud? Võmalik kasutada näiteid Eestist, USAst.
• Osalusplaneerimine
Mis on kaasava planeerimise ja osalusplaneerimise vahe? Kuidas läbi viia tulemuslikku osalusplaneerimist maismaal, kuidas merealadel? Millised on populaarsemad osalusplaneerimise meetodid, kuidas on need aja jooksul arenenud? Kuidas mitte kasutada „kurnamistaktikat“.
• Suurehitiste ruumiline planeerimine
Kuidas üles ehitada tulemuslikku planeerimisprotsessi objektile, mida keegi oma tagaõues näha ei taha? Millised on edukad ja ebaedukad näited suurobjektide planeerimisest meil ja mujal? Millised on Eesti võimalused ja praktika kaasnevate häiringute kompenseerimisel? Mida nõuab suurehitise planeerimine planeerijalt, mida kogukonnalt? Võimalik kasutada Rail Baltic kiire raudteeühenduse, tuuleparkide, tehaste näiteid.
• Ruumilise planeerimise teoreetilised lähtekohad
Erinevate planeerimisstiilide (maestroplaneerimine, anti-urbanism, füüsiline determinism, süsteemiteooria, ratsionaalne protsess, kommunikatiivne, kollaboratiivne planeerimine, pragmaatiline planeerimine jne) analüüs, kohalduvus Eestile. Võimalik kasutada Eesti või naaberriikide praktilisi näiteid.
• Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud
Direktiivid ja Eesti õigusaktid nõuavad planeeringute puhul nii looduskeskkonnale kui ka sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale kaasnevate mõjude hindamist. Looduskeskkonna väliseid, planeeringu eesmärgiga seotud mõjusid nimetatakse asjakohasteks mõjudeks. Miks seda vaja on? Millele nende hindamisel tähelepanu pöörata? Kuidas üles ehitada terviklik protsess? Kes ja millal peaks asjakohaste mõjude hindamisega tegelema? Võimalik kasutada Eesti näiteid.

Loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia õppetool

Prof Ülo Mander, knd (bioloogia): maastikuökoloogia

Prof Jaak Jaagus, knd (geograafia): meteoroloogia, klimatoloogia

Eesti ilmastiku ööpäevane muutlikkus
Üheks kliima seni väheuuritud näitajaks on ööpäevane ilmade muutlikkus. Üksteisele järgnevate päevade ilmad võivad olla üsna sarnased, kuid ka vägagi erinevad. Sellist muutlikkust saaks analüüsida ööpäeva keskmise õhutemperatuuri muutuste alusel. Töö võiks vastata küsimustele, millisel aastaajal on ilma ööpäevane muutlikkus kõige suurem, kuidas see jaotub Eesti erinevates osades ja kas on muutlikkuse näitajates olemas trend. Pole veel kindlat seisukohta, kas kliima muutudes ilmade ööpäevane muutlikkus suureneb või hoopis väheneb.
Negatiivsete õhutemperatuuride summade pikaajaline ja territoriaalne varieeruvus Eestis
Negatiivsete ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride summeerimisel saadav negatiivsete temperatuuride summa on väga tundlikuks talve karmuse näitajaks. Üksikutel aastatel võib see erineda mitmekordselt. Töö käigus tulekski koostada Eesti ilmajaamade jaoks vastav andmebaas ning analüüsida territoriaalset ja pikaajalist muutlikkust. Andmeid saab seostada atmosfääri suuremõõtmelise tsirkulatsiooni näitajate, näiteks NAO indeksi kõikumistega.
Päikesekiirguse territoriaalne muutlikkus Eestis
Erinevaid kiirgusnäitajaid on Eestis kõige pikemalt mõõdetud Tõravere ilmajaamas ja neid andmeid on ka põhjalikult analüüsitud. Viimase kümnekonna aasta jooksul on kogukiirguse mõõtmisi tehtud ka väga paljudes teistes jaamades. Huvitav oleks see andmestik kokku võtta ja nende alusel analüüsida päikesekiirguse territoriaalset jaotust Eestis. Eeldada on, et rannikualadel on kiirgussummad suuremad kui sisemaal, sest seal on kevadel ja suve alguspoolel külma merepinna tõttu pilvi vähem. Kuid kuidas tegelikult jaotub päikesekiirgus üksikute Eesti piirkondade vahel, see on praegu veel teadmata.
Pikaajalised muutused suuremõõtmelises atmosfääri tsirkulatsioonis Eesti kohal
Atmosfääri üldine tsirkulatsioon on Eesti ilmastikus väga oluline tegur, mis määrab ära selle varieeruvuse ja üksikute aastate ilmastiku erinevuse. Tsirkulatsiooni troposfääri ülemistes kihtides mõõdetakse igal päeval õhupalliga üles lastud sondidega. Paarkümmend aastat tagasi analüüsiti Tallinna aeroloogiajaama andmeid 500 hPa kõrgusel tuule suuna pikaajalisi muutusi. Leiti, et tsonaalne komponent ehk läänetuule tugevus on oluliselt tõusnud veebruaris ning meridionaalne komponent on suurenenud märtsis. See tähendab lõunatuulte osakaalu suurenemist ja põhjatuulte osa vähenemist. Seda tööd saaks edasi arendada, lisades viimaste aastakümnete andmed.
Agroklimaatiliste näitajate muutumine Eestis seoses üldise kliima soojenemisega
Põllumajandus on kõige otsesemas sõltuvuses ilmast. On terve rida agrometeoroloogilisi näitajaid, mille põhjalikumat klimatoloogilist analüüsi pole tehtud. Võib ju esitada uurimisküsimuse, kui palju on Eesti agrometeoroloogilised tingimused muutunud ehk paranenud seoses üldise kliima soojenemisega. Selles vallas on võimalik leida mitu konkreetsemat uurimisteemat.

Alar Läänelaid, PhD (geoloogia ja paleontoloogia): biogeograafia, dendrokronoloogia

Männi ja kuuse kasvuperioodi pikkus Soontaga dendromeetrite andmeil
Dendromeetrid mõõdavad puutüve ümbermõõdu suure täpsusega iga 30 minuti järel. Ümbermõõt muutub ööpäevases rütmis. Suvel kasvab tüvi jämedamaks (sesoonne rütm). Dendromeetrite andmetest on vaja välja selgitada, millal algab jämeduskasv kevadel ja millal lõpeb sügisel. Kas kasv oleneb puu jämedusest. Millised erinevused on üksikpuudel, puuliikidel ja aastati. Viimaseid saab seostada meteoroloogiliste oludega.
Mineraal- ja turbapinnase mõju võrdlus mändide kasvule (bakalaureusetööks)
Rabas (rabanõlval) ja kõrvalasuval mineraalmaal metsas kasvavatest mändidest võetakse puurproovid, mõõdetakse aastarõngalaiused ning koostatakse aastarõngalaiuste kronoloogiad kummagi kasvukoha kohta. Kronoloogiaid korreleeritakse (hüdro)meteoroloogiliste näitajatega, selgitamaks välja puude kasvu mõjutavad tegurid kummaski kasvukohas. Uurimus annaks selged juurdekasvu ja mõjuvate tegurite erinevused mineraal- ja turbapinnasel kasvavatel puudel.
Ekstreemsete ilmastikuolude mõju männi ja kuuse juurdekasvule Soontaga metsas (bakalaureuse- ja magistritööks)
Soontaga uurimisjaamast kogutud männi ja kuuse puurproovidelt mõõdetakse aastarõngalaiused ning korreleeritakse neid nii temperatuuri, sademetega kui ka uurimisjaama mastis kogutud süsinikuvoogudega. Näitaastate (ekstreemselt kitsaste/laiade aastarõngaste) analüüs võimaldab analüüsida ekstreemsete ilmastikuolude (nt põudade) mõju puude juurdekasvule. Analüüsiks vajalikud puurproovid on kogutud, töö hõlmab aastarõngalaiuste mõõtmist dendrolaboris, andmeanalüüsi ning tulemuste tõlgendamist.

Lahingute ja vaigutuse mõju männi juurdekasvule (bakalaureusetööks)
Teise Maailmasõja ajal 1944. aasta hilissuvel ja sügisel peatus rinne Väikese Emajõe kallastel kuu aega, mille jooksul käisid ägedad lahingud. Soontaga uurimisjaama männikus on säilinud kaevikud, mis võimaldavad oletada lahingutegevuse mõju peegeldumist aastarõngastes. Sovjetiajal vaigutati mände intensiivselt. Soontaga uurimisjaama männikust on kogutud esinduslik valim, sealhulgas vaigutusarmidega e. karridega puudelt puurproovid. Töö hõlmab aastarõngalaiuse mõõtmist dendrolaboris ning andmeanalüüsi nimetatud inimmõjude tuvastamiseks puude juurdekasvule.

Arheoloogilise puidu dendrokronoloogiline dateerimine (bakalaureusetööks)
Tallinnas väljakaevatud laevavrakilt võetud puiduproovide analüüsimisel võrdluskronoloogiatega saab kindlaks teha puidu (ning ühtlasi laeva) vanuse ja päritolu. Töö hõlmab puiduproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist dendrolaboris, andmeanalüüsi, ning tulemuste tõlgendamist Läänemere ajaloolise puidukaubanduse kontekstis.

Õõnespuude vanuse määramise metoodika väljatöötamine (bakalaureusetööks)
Õõnespuude vanust ei saa aastarõngaste põhjal määrata. Selle asemel tuleb kasutada välimistel aastarõngastel põhinevat matemaatilist mudelit. Selle loomiseks võrreldakse säsini puuritud vanade puude välimiste rõngaste põhjal koostatud trendi tegelike aastarõngastega. Loodud metoodikat saab rakendada seniteadmata vanusega põlispuudel.

Ivika Ostonen-Märtin, PhD (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia): maastikuökoloogia

Infrapunaspektroskoopia võimalused maastikuökoloogilistes aineringeuuringutes
Aineringete analüüs maastikul hõlmab ka ökosüsteemide maa-aluse osa, mida uurida on keeruline ja aeganõudev. Infrapunaspektroskoopia (FTIR) pakub võimalusi analüüsida maa-alust biomassi ja selle kvaliteeti spektroskoopiliselt, kiiremini ja täpsemalt, kui seni.
Üleujutuse mõju kaldaäärsete lepikute maa-alusele aineringele
Teema seondub ökotehnoloogia ja biogeokeemia töörühma uuringutega Agali kaldaäärses lepikus (tippkeskuse ’EcolChange’ tööde raames). Analüüsitakse ajutiste üleujutuste mõju peenjuurte biomassile ja produktsioonile. Andmed osaliselt olemas. Teema võimaldab mitmesuguseid seoseid teiste uurimisgrupi teemadega – kasvuhoonegaaside emissioon mullast ja puutüvedest, mullamikrobioloogilised uuringud jne.
Veetasemega manipuleerimise mõju orgaanilise aine lagunemisele jääksoodes
Sooalad on veereservuaarid, aga ka olulised süsiniku sidujad ning märgaladel ladestunud orgaanilise aine hulk on võrreldest teiste ökosüsteemidega määratult suurem. Soode kuivendamisega käivitatakse seal ladestunud orgaanilise aine kiire lagunemine, mis stimuleerib küll taimede kasvu, ent pidurdab või lõpetab sootuks edasise orgaanilise aine ladestumise. Kuivendamise ja turba kaevandamise käigus tekkinud jääksoode taastamise üks meetmetest on kraavide sulgemine, mis tingib veetaseme tõusu ja pärsib orgaanilise aine edasist lagunemist. Populaarse teepakkide meetodil (TBI; http://www.teatime4science.org/method/stepwise-protocol/) hinnatakse veetaseme tõusu ja jääksoo taimekoosluse mõju orgaanilise aine lagunemisele. Andmed olemas, ent on võimalus ka juurde koguda, sest osa katseid on veel töös.
Mulla süsinikuvaru ja –käive Soontaga metsaökosüsteemis.
Kõik andmed olemas, saab huvi korral ka andmeid juurde koguda ning teemat laiendada.
Lämmastiku netomineralisatsioon Lavassaare jääkturbaalal ning selle seos kasvuhoonegaaside emissiooniga.
Andmed olemas, sama ala kohta on tehtud palju seostuvaid uurimusi (näiteks Järvi Järveoja, Liisa Aro jt).
Teepaki-indeks: orgaanilise aine lagunemiskiirus Eesti metsades
Teepaki-indeks on rahvusvaheliselt kasutatav mõõt orgaanilise aine lagunemise iseloomustamiseks mullas. Teema pakub võimalust analüüsida tee lagunemiskiirust Eesti erinevates metsakasvukohatüüpides (kuivadest nõmmemännikutest soometsadeni), hinnata meetodi tundlikkust, kaardistada Eesti metsa-alasid metsakõdu lagunemiskiiruse järgi.

Süsinikuvoog mulda erinevatel maastikel
Bakalaureuse- või magistritööna. Võimalik nii refreratiivsena kui uurimusliku tööna
Fenoloogiliste muutuste roll maa-aluses maastikuökoloogias
Referatiivne bakalaureusetöö
Perioodiliste üleujutuste mõju halli lepa juurtele
Bakalaureuse- või magistritööna. Uurimustööd Agalis, osa andmeid olemas, huvi korral võimalik ise juurde teha.

Kaido Soosaar, PhD (maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse): maastikuökoloogia

Mullahingamise aastate vaheline varieeruvus ja seosed erinevate meteoroloogiliste parameetritega
Töö teemaga kaasnevad nii välitööd kui ka kogutud andmete analüüs. Koguda kasvuhoonegaaside proove ja analüüsida töörühma poolt juba varajasemalt Soontaga metsaökosüsteemis kogutud mullahingamise (CO2) aastasisest ja aastate vahelist varieeruvust ning seoseid erinevate keskkonna parameetritega nagu nt mulla temperatuur, mulla niiskus , kiirgus jne. Teema sobib ka motiveeritud bakalaureuse tasemel tudengile.
Talvised CO2 vood Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas
Kirjanduse analüüs, analüüsida talviste voogude osakaalu ja olulisust aastasest CO2 bilansist, võrrelda erinevatel aastatel kogutud andmeid.
NEE Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas
Biosfääri ja atmosfääri vaheline gaasivahetus - aastatel 2012-2017 kogutud andmete analüüs, kvaliteedi kontroll, vooarvutused, seosed erinevate keskkonnaparameetritega. Soovituslik programmeerimise huvi.

Jaan Pärn, PhD (loodusgeograafia): loodusgeograafia, maastikuökoloogia

Vabalt valitud maailma soostiku mullaniiskuse ja/või -temperatuuri analüüs kaugseire abil
Vabalt valitud maailma soostiku taimkatte seos kliima, veerežiimi ja mullaga
Vabalt valitud maailma soostiku taimkatte seos maakattega välitööandmete ja kaugseire põhjal
Maakera looduslike ja kuivendatud soode loodushüved (nt. puhas vesi, elukõlblik kliima, toit, elurikkus)
Kasvuhoonegaaside teke maakera soodes sõltuvalt mulla ja taimkatte omadustest
Olemas maakera 25 soostiku süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude, mullatemperatuuri, põhjavee, mullaniiskuse ja mullakeemia mõõtmised ning taimkattefotod. Võimalik välitöö troopilises või parasvöötme soos.
Maailma soode kasvuhoonegaaside geoinfosüsteem
Olemas maakera 25 soostiku süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude, mullatemperatuuri, põhjavee, mullaniiskuse ja mullakeemia mõõtmised. Eesmärk on nende põhjal luua kasvuhoonegaaside teket ennustav mudel ning ülemaailmsete ruumiandmebaaside alusel ennustus esitada maailmakaardil. Võimalik välitöö troopilises või parasvöötme soos.
Naerugaasi (
N₂O
) teke sõltuvalt mulla-temperatuuri ja -niiskuse kõikuvusest
Olemas on ning välitööde käigus kogutakse juurde Tartu-lähedastelt proovialadelt vähemalt aastane N₂O-heitmete käik ning seostatakse see mullatemperatuuri ja niiskuse kõikuvuse näitajatega (nt. standardhälve).
Kasvuhoonegaaside teke põlluservades ja kaldavööndites
Olemas on ning välitööde käigus kogutakse juurde Tartu-lähedastelt transektidelt vähemalt aastane süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude käik ning seostatakse see asukohaga põlluservade ja kaldavööndite suhtes.
Toitainete ärakanne põllumajanduslikust valglast tänapäeval ja 1939.a. põllumajandusloenduse andmetel
Olemas on 1939.a. põllumajandusloenduse andmed talude maa- ja väetisekasutuse kohta. See seostatakse asukohaga veekogude suhtes ning geoinfosüsteemi abil hinnatakse lämmastiku ja fosfori ärakannet sõjaeelsest Eesti maastikust.
Orgaanilise süsiniku ärakanne parasvöötme valglatest
Olemas on orgaanilise süsiniku kontsentratsioonid ja vee äravoolu andmed Eesti jõgedest 1991. aastast alates ning nende valglate maakasutuse (muldkate, kuivendusalad jm.) andmed. Kavas on ka näitlik välitöö vabalt valitud jõel. Samuti on olemas kontaktid teiste põhjapoolkera parasvöötme riikide analoogsete andmete hankimiseks.

Mikk Espenberg, PhD (keskkonnatehnoloogia): keskkonnatehnoloogia

Märgalade maakasutuse muutuse mõju mikroobikooslusele ja biogeokeemilistele aineringetele
Töö eeldab huvi bioinformaatika ja programmeerimise vastu. Saab kohandada vastavalt õppeastmele.
Kuivendatud metsade mikroobse lämmastikuringe dünaamika muutus ajalisel ja ruumilisel skaalal
Töö hõlmab endas laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Võimalik, et ka välitöid. Saab kohandada vastavalt õppeastmele.
Kuivendatud metsade mikroobse metaaniringe dünaamika muutus ajalisel ja ruumilisel skaalal
Töö hõlmab endas laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Võimalik, et ka välitöid. Saab kohandada vastavalt õppeastmele.
Mikrobioloogiliste meetodite väljatöötamine ja arendamine süsiniku- ja lämmastikuringe uurimiseks
Töö hõlmab endas laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Saab kohandada vastavalt õppeastmele.
Keskkonnatehnoloogiliste meetodite efektiivsuse metaanalüüs
Töö hõlmab endas andmete kogumist ja andmeanalüüsi. Saab kohandada vastavalt õppeastmele.
Metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) vood puutüvedest: mikrobioloogiline analüüs
Töö hõlmab endas laboratoorset tööd ja andmeanalüüsi. Saadud tulemusi seostatakse teiste mõõtmistega (kasvuhoonegaaside emissioonid, mullakeemia jm). Saab kohandada vastavalt õppeastmele.

Kuno Kasak, PhD (keskkonnatehnoloogia): keskkonnatehnoloogia

Põllumajanduslikku hajukoormust vähendava tehimärgala analüüs töötamaks välja soovitusi projekteerijaile
2015. aastal rajatud Vända tehismärgala eesmärk on vähendada põllumajanduslikku hajukoormust ning hinnata üldist toimimise efektiivsust. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks on juba kogutud andmete baasil (veekeemia, mullakeemia, kasvuhoonegaasid, biomass) viia läbi analüüsid ning tulemuste põhjal luua kontseptuaalne mudel tehismärgalde rajamiseks ning soovitused sarnaste süsteemide projekteerimiseks. Töö eeldab ka välitöödel käimist.
Biomassi kogumise mõju kasvuhoonegaaside lendumisele
Tehismärgalade edukaks toimimiseks tuleb sealt aega ajalt eemaldada taimne biomass, et toitained süsteemist välja viia ning säilitada efektiivsus. Taimse biomassi kogumisel tuleb arvestada aga kahe olulise teguriga: a) taimede lõikamine võib põhjustada ajutiselt kõrgeid kasvuhoonegaaside emissioone ja b) eesmärk on taimedega eemaldada maksimaalne kogus toitaineid. Käesoleva töö spetsiifiline eemärk on leida ajaliselt kõige parem periood, millal on eemaldatavate toitainete kontsentratsioon taimekudedes kõige suurem ning kasvuhoonegaaside lendumine minimaalne. Töö eeldab välitöödel käimist ning ekperimentide läbiviimist.

Kasvuhoonegaaside lendumine põllumajanduslikku hajukoormust vähendavast märgalast
Töö eesmärgiks on uurida millised piirkonnad (taimestatud, taimestamata, sügava veega, madala veega jne) tehismärgalas mõjutavad kasvuhoonegaaside lendumist. Töö eeldab välitöid ning andmete kogumist.

Maaparandussüsteemide eesvoolude ja nende rajatiste dimensioonimise aluste täpsustamine seoses kliimamuutustega
Uurimistöö eesmärgiks on teha kindlaks kas ja kuivõrd mõjutab kliimasoojenemine maaparandussüsteemide toimimist Eestis. Töö tulemuste saavutamiseks rajatakse veemõõdujaamad kolmele põllumajanduslikule eesvoolule, mis aitavad kalibreerida erinevaid äravoolumudeleid (nt SWAT, RasterMode). Töö eeldab välitöödel käimist.

Kristina Sohar, PhD (loodusgeograafia): dendrokronoloogia

Männi ja kuuse kasvuperioodi pikkus Soontaga dendromeetrite andmeil
Dendromeetrid mõõdavad puutüve ümbermõõdu suure täpsusega iga 30 minuti järel. Ümbermõõt muutub ööpäevases rütmis. Suvel kasvab tüvi jämedamaks (sesoonne rütm). Dendromeetrite andmetest on vaja välja selgitada, millal algab jämeduskasv kevadel ja millal lõpeb sügisel. Kas kasv oleneb puu jämedusest. Millised erinevused on üksikpuudel, puuliikidel ja aastati. Viimaseid saab seostada meteoroloogiliste oludega.
Mineraal- ja turbapinnase mõju võrdlus mändide kasvule (bakalaureusetööks)
Rabas (rabanõlval) ja kõrvalasuval mineraalmaal metsas kasvavatest mändidest võetakse puurproovid, mõõdetakse aastarõngalaiused ning koostatakse aastarõngalaiuste kronoloogiad kummagi kasvukoha kohta. Kronoloogiaid korreleeritakse (hüdro)meteoroloogiliste näitajatega, selgitamaks välja puude kasvu mõjutavad tegurid kummaski kasvukohas. Uurimus annaks selged juurdekasvu ja mõjuvate tegurite erinevused mineraal- ja turbapinnasel kasvavatel puudel.
Ekstreemsete ilmastikuolude mõju männi ja kuuse juurdekasvule Soontaga metsas (bakalaureuse- ja magistritööks)
Soontaga uurimisjaamast kogutud männi ja kuuse puurproovidelt mõõdetakse aastarõngalaiused ning korreleeritakse neid nii temperatuuri, sademetega kui ka uurimisjaama mastis kogutud süsinikuvoogudega. Näitaastate (ekstreemselt kitsaste/laiade aastarõngaste) analüüs võimaldab analüüsida ekstreemsete ilmastikuolude (nt põudade) mõju puude juurdekasvule. Analüüsiks vajalikud puurproovid on kogutud, töö hõlmab aastarõngalaiuste mõõtmist dendrolaboris, andmeanalüüsi ning tulemuste tõlgendamist.
Lahingute ja vaigutuse mõju männi juurdekasvule (bakalaureusetööks)
Teise Maailmasõja ajal 1944. aasta hilissuvel ja sügisel peatus rinne Väikese Emajõe kallastel kuu aega, mille jooksul käisid ägedad lahingud. Soontaga uurimisjaama männikus on säilinud kaevikud, mis võimaldavad oletada lahingutegevuse mõju peegeldumist aastarõngastes. Sovjetiajal vaigutati mände intensiivselt. Soontaga uurimisjaama männikust on kogutud esinduslik valim, sealhulgas vaigutusarmidega e. karridega puudelt puurproovid. Töö hõlmab aastarõngalaiuse mõõtmist dendrolaboris ning andmeanalüüsi nimetatud inimmõjude tuvastamiseks puude juurdekasvule.
Arheoloogilise puidu dendrokronoloogiline dateerimine (bakalaureusetööks)
Tallinnas väljakaevatud laevavrakilt võetud puiduproovide analüüsimisel võrdluskronoloogiatega saab kindlaks teha puidu (ning ühtlasi laeva) vanuse ja päritolu. Töö hõlmab puiduproovidelt aastarõngalaiuste mõõtmist dendrolaboris, andmeanalüüsi, ning tulemuste tõlgendamist Läänemere ajaloolise puidukaubanduse kontekstis.
Õõnespuude vanuse määramise metoodika väljatöötamine (bakalaureusetööks)
Õõnespuude vanust ei saa aastarõngaste põhjal määrata. Selle asemel tuleb kasutada välimistel aastarõngastel põhinevat matemaatilist mudelit. Selle loomiseks võrreldakse säsini puuritud vanade puude välimiste rõngaste põhjal koostatud trendi tegelike aastarõngastega. Loodud metoodikat saab rakendada seniteadmata vanusega põlispuudel.
Kliimamuutuste mõju Loode-Himaalaja puude juurdekasvule (bakalaureuse- ja magistritööks)
Kõrgmäestikud on kliimamuutustest ohustatuimaid piirkondi. Arvestades ka rahvastikukasvu ja maakasutuse laienemist nendesse, on kõrgmäestikes toimuv üleilmne probleem. Töö hõlmab Loode-Himaalajast kogutud puurproovide dendroklimatoloogilist analüüsi, selgitamaks uuritava piirkonna kiimamuutuste ruumilist ja ajalist mõju.
Kliimamuutuste mõju Islandi puude juurdekasvule (bakalaureuse- ja magistritööks)
Kliimamuutused avalduvad eriti tugevalt metsapiiridel üle maailma. Töö hõlmab Islandilt kogutud puurproovide dendroklimatoloogilist analüüsi selgitamaks kliimamuutuste mõju laiuskraadilisel metsapiiril.
Peruu vihmametsa hevea-puude juurdekasvu seos ilmastikuga (bakalaureusetööks)
Kliimamuutuse mõju kohta Amasoonia vihmametsale on teada suhteliselt vähe, kuid selle võimalikud tagajärjed võivad olla ülemaailmsed. Olemas on puurproovid kahest Peruu hevea-metsast (soost ja arumaalt). Töö hõlmab puiduproovidelt aastarõngaste mõõtmist ning juurdekasvu võrdlemist kliimanäitajatega (temperatuur, sademed, veetase, kliimaindeksid nt. ENSO).

Anneli Palo, PhD (maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse): taimkatte kaardistamine, loodusdirektiivi metsaelupaikade kujunemislugu, seire ja kaitse

Loodusdirektiivi metsaelupaikade kujunemisloo, seire ja kaitsega seotud temaatika
Kaitstud tööd näiteks "Laialehiste astangumetsade maakasutus 20. sajandil", "Loodusdirektiivi metsaelupaikades raiete läbiviimise õiguslik alus ja sagedus".

Ain Kull, PhD (loodusgeograafia): loodusgeograafia

Mait Sepp, PhD (loodusgeograafia): loodusgeograafia

Otsinguvorm

Bakalaureuse- ja magistritöö teemasid üliõpilastele

Geoinformaatika ja kartograafia õppetool

Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool

Loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia õppetool