previous next

TÜ üksuste kontaktandmed

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 3, 51003 Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 4, 50409 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 5–205, 51005 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 2, 50409 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
mereinstituut.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
ltms [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 2, 50409 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5011

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.kosmos.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
kosmos [at] ut.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
egv [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6339

Faculty address:
Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
itk [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty email:
study [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5400

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus

Faculty link:
http://www.tyk.ee

Faculty phone:
737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Bakalaureuse- ja magistritöö teemasid üliõpilastele

Järgnevalt on õppetoolide kaupa välja toodud võimalikke uurimisteemasid. Teemast huvitatutel pöörduda otse juhendaja poole. Kontaktid leiab siit. Lisaks nimetatutele on alati võimalik ka iseenda teemaga välja tulla ning potentsiaalse juhendajaga ühendust võtta.

Geoinformaatika ja kartograafia õppetool

Prof Tõnu Oja, knd (bioloogia): geoinformaatika

Raivo Aunap, PhD (geoinformaatika): kartograafia, geoinformaatika, maamõõtmine, toponüümika

Kartograafilised kujutusviisid: nt dünaamiliste nähtuste kujutamine kaardil; anamorfooskaartide konstrueerimine; ajalis-ruumiliste nähtuste kujutamine; turismikaartide eelistused ja sihtgrupid
Kaardianimatsioonid: nt kartograafiliste elementide animeerimisvõimalused
Reljeefimodelleerimine: nt rannajoone rekonstruktsioonid; vaateväljade planeering
Toponüümika: nt piirkonna kohanimede tekke ja arengu kaardianalüüs
Teemakaartide praktiline koostamine ja vormistamine: nt Eesti atlase temaatilised kaardid; piirkondlikud teemakaardid; digitaalse Eesti atlase loomine kooliatlase baasil
3D kartograafia: nt ruumiliste linnamudelite rakendamine
Ajaloolised kaardirekonstruktsioonid: nt teedevõrgu kujunemine
Kaugseireandmete kasutamine: nt maastiku muutuste uurimine
Geodeesia, kaardistamine: nt andmete kogumine välitöödel
Võrgustikuanalüüs: nt Tartu tänavavõrgu transpordiülesanded

Jüri Roosaare, knd (geograafia): geoinformaatika, ruumiline analüüs

Maastiku läbitavus erinevate rakenduste (sõjandus, sport) vaatevinklist
Temaatika eeldab tegijalt aktiivset huvi maastikul liikumisega tegelevate spordialade (orienteerumine, matkamine, maastikuratas) vastu või praktilist kokkupuudet sõjaliste rakendustega. Vajalikud on nii välitööd kui GISi-põhine analüüs.
Teekonnavalikud kui ruumilisi otsustusi toetavate süsteemide üks komponente
Selles valdkonnas peaks olema esimeseks sammuks minu valikkursuse "Ruumilisi otsustusi toetavad süsteemid"(LOOM.02.003) läbimine.
Maakasutuse (sh eriti linnade) ruumiliste muutuste modelleerimine
Eeldab huvi ja võimekust geograafiale matemaatika vaatevinklist läheneda.
Geoinformaatika õpetamisega (doktoriõppest lasteaiani) seotud küsimused
Kõik, kellel on huvi selle vastu, kuidas ruumilist mõtlemist paremini õpetada, tulge, räägime, võib-olla leiame huvitava teema...
Soode fraktaalsus
See oleks katse rakendada loodusteadustes aktuaalset meetodit uues valdkonnas. Tulemused ei ole ette teada, edu pole garanteeritud. Sisse elamist peaks alustama juba baka tasemel.

Kalle Remm, knd (bioloogia): geoinformaatika, andmetöötlus, andmekaevandamine, hinnanguline kaardistamine

Loodava õppeaine C# ja Visual Studio veebilahenduse ja harjutusülesannete katsetamine ja viimistlemine.
Ruumiliste andmete statistilise analüüsi veebikalkulaatori arendamine.
Mõne haruldase liigi leiukohtadega sarnaste kohtade tuvastamine ja kaardistamine veebikalkulaatoris olevate vahenditega.
Taimkatte näidisalade andmebaasile kasutuse leidmine ja uue kasutajaliidese loomine.
ÖMI digiarhiivi kasutajaliidese uuendamine kaasaegsele tasemele.

Evelyn Uuemaa, PhD (maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse): maastikuanalüüs, maakatte muutuste analüüs, veekvaliteedi modelleerimine, ruumianalüüs ja kaugseire

Veekvaliteedi modelleerimine Eesti valglates.
Eesmärgiks on hinnata lämmastiku ja fosfori väljakannet põllumajanduslikest valglatest. Uurimistöö läbiviimiseks vajalik andmeanalüüs, ruumianalüüs ja modeleerimine kasutades SWATi või HYPE. SWATi ja HYPE eelnev kasutuskogemus pole vajalik. Tööd on võimalik teha erineva raskusastmega nii bakalaureuse kui ka magistritudengitel.
Globaalne maakatte andmestike ülevaade.
Sobilik bakatööks. Peamiselt referatiive, aga võimalik teha lihtsamal kujul ruumianalüüsi.
Euroopa Liidu ühtses põllumajanduspoliitikas määratletud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade e ökoalade (Ecological Focus Areas - EFA) olemasolu hindamine Eesti maastikel.
Töö hõlmab ruumianalüüsi ja andmeanalüüsi.
Veekaitsevööndite reostusttundlikkuse analüüs - tuvastada mullakaardi ja kõrgusmudeli põhjal veekogude äärsete alade reostusttundlikkus. Eeldab ruumianalüüsi. Sobilik hakkajamale bakalauserudengile või magistitasemele.
GIS tarkvarade kasutus riigiasutustes ja ettevõtetes Kaardistada Eestis GISi kasutavad asutused ja ettevõtted ning mis tarkvarasid kasutatakse ning mille jaoks. Sobilik bakatöökss. Kaasjuhendajaks Kiira Mõisja

Valentina Sagris, PhD (geoinformaatika): kaugseire, veebikaarditeenused ja andmebaasid, põllumajandusmaastikud

Soojussaared ja linnakIimatoloogia. Kaasjuhendaja Mait Sepp
Eesmärgiks on hinnata kuumalaine ulatust Eestis 2018. aasta suvel, erinevate allikate abil. Uurida kaugseire abil soojussaari Eesti linnades.
Põllukultuuride fenoloogia uurimine MODIS-e satelliitpiltide abil
Põllukultuuride klassifitseerimine Sentinel-2 satelliitpiltide abil

Alexander Kmoch, PhD (geoinformaatika): Web GIS, web 3D, spatial text-mining, spatial data infrastructure

Web GIS including Web Mapping, geodata and time-series web services
Web-based data visualisation, maps, data plotting, web 3D
Spatial text-mining, semantic web
Spatial Data Infrastructure, Open Geospatial Consortium standards
Big Data & cloud, sensor networks
Geographic and environmental data management, processing, analysis and visualisation

Kiira Mõisja, Phd (geograafia): kartograafia, ruumiandmete kvaliteet

Suhteline asukohatäpsus topograafilisel kaardil

Edgar Sepp, MSc (geoinformaatika): UAV-d (droonid) ja andmetöötlus

UAV-de ja erinevate sensoritega läbiviidav seire
UAV andmete töötlus (radiomeetria, geomeetria)
Fotogramm-meetria (Structure from Motion)

Merle Muru, Phd (geoinformaatika): paleogeograafia, k6rgusmudelid, reljeefi modelleerimine

Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool

Prof Tiit Tammaru, PhD (inimgeograafia): sisse- ja väljaränne, siseränne, diasporaad, ees- ja vastulinnastumine, töö- ja eluasememobiilsus, etniline ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon

Prof Jussi S. Jauhiainen, PhD (geograafia): inim-, linna-, majandus-, sotsiaalgeograafia

Garri Raagmaa, PhD (inimgeograafia): regionaalne ja kohalik innovatsioon, regionaalne identiteet, eestvedamine (leadership) avalikus sektoris, maapiirkondade struktuurimuutus, tööstuse ja investeeringute paiknemine ruumis, rohe-, sini- ja hõbemajanduse võimalused, kohaliku omavalitsuse arengu kavandamine ja strateegiad

Kadri Leetmaa, PhD (inimgeograafia): linna sotsiaalgeograafia, rahvastikugeograafia, etniline segregatsioon, siseränne, eluasememobiilsus, eluaseme-eelistused, eeslinnastumine, linnaplaneerimine, kahanevad linnad, post-sotsialistlikud linnad

Taavi Pae, PhD (loodusgeograafia): kultuurigeograafia

Eesti laugaste hüdrograafiline statistika
Üldlevinud entsüklopeedilise hinnanguna arvatakse, et Eesti on kokku umbes 20 000 laugast. Bakalaureusetöö eesmärk on koostada laugaste morfomeetrilised kriteeriumid ning GIS-i vahenditega selgitada Eesti laugaste arv ja ka mitmed muud laukaid puudutavad statistikud (laukarikkaim raba, laugaste ja raba pindala vaheline suhtarv jne)
Ajaloolised kaartide analüüs
Eesti rahvusarhiivis on säilitamisel arvukalt erinevaid ajaloolisi kaarte. Nende võrdlemisel tänapäevase maastikuolukorraga saab teha järeldusi maastikul toimuvatest protsessides, olgu selleks jugade taganemine, maatõus või maakasutuse muutus.
Nõukogudeaegne toponüümika
Iga sotsiaalmajanduslik formatsioon loob oma tähendusvälja, mille hulka kuuluvad ka kohanimed. 1950. aastatel välja kujunenud tihe majandite võrk kandis endas väga selgeid ideoloogilisi suuniseid. Lisaks teatud Eesti rahvuslikele tegelastele olid soositud parteilaste ja teiste nõukogudemeelsete teadlaste nimelised majandid. Töö käigus tuleb luua ajalooliste kaartide ja muu materjali põhjalt majandite nimede andmebaas ja võrrelda seda tänase toponüümilise ruumiga.

Anto Aasa, PhD (loodusgeograafia): inimgeograafia, mobiilpositsioneerimine, fenoloogia

Inimeste ajalis-ruumilise paiknemise uurimine mobiiltelefonide andmetel (nt suurürituste külastatavuse ja ruumilise mõju hindamine; inimeste eksponeeritus keskkonna ja teenuste suhtes)
Mobiiltelefoni kasutamise rütmid
Vaatamata ühiskonna pidevale püüdlusele muutuda toimivaks 24/7, on inimene siiski väga selgelt rütmilise käitumisega. Kõige selgemini joonistub välja ööpäevase aktiivsuse käik; aktiivsus on erinev töö- ja puhkepäevade võrdluses; samuti mängib olulist rolli aastaaegade vaheldumine. Telefonide kasutamine peegeldab otseselt nende kandjate aktiivsust (kõige üldisemas tähenduses ärkvelolek vs uni). Aktiivsuse mustrid võivad olla väga erinevad, näiteks: maapiirkondade elanikud peavad varem ärkama, et kompenseerida kaugust töökohast ja teenustest? Tõestatud on, et inimeste ööpäevase aktiivsuse eelistused (ja kohustused) muutuvad elu jooksul. Erinevad on ka meeste ja naiste rütmid. Jne. Jne. Töö eesmärk on kirjeldada inimeste mobiiltelefonide kõnetoimingute rütmide mustreid ja erinevusi valitud sotsiaalsete gruppide lõikes.

Anneli Kährik, PhD (inimgeograafia): linnageograafia, linnaplaneerimine, linnade areng, eluasemegeograafia ja –valikud, sotsiaalgeograafia

Linnalised ebavõrdsused
Demograafilised, sotsiaalsed ja etnilised muutused linnalistes naabruskondades. Ränne muutuseid mõjutava tegurina. Etnilised erinevused sotsiaalses ja ruumilises mobiilsuses.
Sotsiaalsed ja ruumilised ebavõrdsused elamistingimustes.
Uuselamuehituste mõjud linnalistele ebavõrdsustele, sh. gentrifikatsiooni protsessidele
Renoveerimiste ja poliitikasekkumiste mõju linnapiirkondade arengule
Seosed elukoha naabruskondade paiknemise ja tegevusruumide vahel
Mobiilpositsioneerimise andmetel põhinev uurimistöö.
Linnapiirkondade tunnetus ja eluasemevalikud
Linnaliste naabruskondade kuvandid (sh. piirkondade stigmatiseerimine) ja nende muutumine ajas
Turvalisuse tajumine linnalistes naabruskondades
Elukeskkonnaga rahulolu (sh soolised ja kogukonnaaspektid)
Noorte sisenemine eluasemeturule, noorte eluasemevalikud
Sotsiaalsete võrgustike kujunemine ja tähtsus elukohas
Koolisegregatsioon ja selle mõjud
Välisrände suundumused
Välisrände suundumuste trendid
Eesti päritolu elanike integratsioon Soomes. Hargmaisus
Tagasiränne kodumaale
Uussisserändajate elukohamustrid ja integratsioon Eestis

Siiri Silm, PhD (inimgeograafia): inimgeograafia, etniline segregatsioon, hargmaisus, mobiilpositsioneerimine

Eestist Soome liikumise mustrid eesti- ja venekeelsetel inimestel
Eesmärk on hinnata kas Eestist Soome liikuvatel eestlastel ja venekeelsetel inimestel on piiriülesed liikumismustrid sarnased või erinevad. Kas venekeelsed inimesed muutuvad kiiremini Soomes paikseks? Andmeteks on passiivse positsioneerimise (CDR) andmed.
Eestist Soome regulaarselt liikujate ruumikasutuse mustrite muutus ajas
Eesmärk on teada saada, kuidas kujunevad ja muutuvad Eestist regulaarselt Soomes käijate liikumismustrid ajaga. Analüüsitakse 2006-2018 aasta passiivse positsioneerimise (CDR) andmeid regulaarselt Soomet külastavate inimeste puhul.
Inimeste elustiilide kaardistamine lähtuvalt elukohtade paiknemisest
Eesmärk on leida erinevat tüüpi elukohtadega inimesed (1 elukoht, 2 elukohta, mitu elukohta korraga, erinev elukoht suvel või talvel, erinev elukoht tööpäevadel ja nädalavahetusel vms). Millised on erinevate elustiilidega inimeste regionaalsed erinevused? Kuidas neid elukohti tuleks käsitleda elukoha mõistest lähtuvalt? Andmeteks on passiivse positsioneerimise (CDR) andmed.
Teenustele eksponeeritusese erinevused lähtuvalt inimese sotsiaalsetest tunnustest
Eesmärk on teada saada, millised inimesed (sooliselt, vanuseliselt, etniliselt, hariduselt jms) külastavad mitmekesisemate teenustega või ühekülgsemaid piirkondi. Andmeteks on nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud asukohaandmed ja inimestega läbiviidud küsitlus.
Bioloogilist kella iseloomustavate tunnuste leidmine mobiilpositsioneerimise andmestikust
Eesmärgiks on arendada metoodika, kuidas leida erinevat tüüpi mobiilpositsioneerimise andmestikust, nii kõnetoimingutest, nutitelefoni kasutusest kui ka asukohaandmetest (GPS, MPS, CDR), inimese bioloogilist kella iseloomustavad tunnused, st kui vara inimene tegutsema hakkab või kui hilja paikseks jääb. Andmeteks on passiivse positsioneerimise (CDR), aktiivse positsioneerimise (MPS) ja nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud andmed.
CDR andmete headuse hindamine ruumikasutuse ulatuse mõõtmisel
Eesmärk on hinnata kui täpselt saab CDR andmete põhjal hinnata ruumikasutuse ulatust võrreldes GPS punktide põhiste andmetega. Kuidas mõjutab ruumikasutuse hinnangut kõnetoimingute hulk? Andmeteks on passiivse positsioneerimise (CDR) ja nutitelefonipõhise rakendusega MobilityLog kogutud andmed.

Age Poom, PhD (inimgeograafia): keskkonnaplaneerimine ja keskkonnamõjude analüüs; ökoloogilise jalajälje ja keskkonnamõju hindamine

Rohealadega kokkupuute hindamine GPS andmetel
Töö käsitleb elanike kokkupuudet linnaruumis paiknevate rohealadega lähtuvalt elanike mobiilsusandmetest. Töö eesmärk on arendada välja metoodika, mis eristab dünaamilist, reaalset, liikumise kaudu toimuvat kokkupuudet passiivsest, potentsiaalsest, elukoha asukohal põhinevast ekspositsioonist. Töö aluseks on elanike GPS-põhised tegevusruumi andmed Tartu piirkonnas, mis on kogutud nutitelefoni rakenduse MobilityLog abil.
Rohealade kättesaadavus Tartu planeeritavatest uusasumitest
Üldise linnastumise ja eluviisi muutumise tingimustes muutuvad linna rohealad üha olulisemaks maakattetüübiks, mis pakuvad asendust looduslikele puhkealadele, soodustavad linnaelanike füüsilist liikuvust ja psühholoogilist taastumist ning toimivad õhusaaste ja müra puhvertsoonina lisaks rohealade ökoloogilistele funktsioonidele. Uurimistöö eesmärk on tuvastada eri tüüpi linnarohealade ja veekogude kättesaadavus planeeritavatest uusasumitest lähtudes nende kasutusväärtusest.
Liikuvuskäitumine ja liikumisviisi tuvastamine GPS andmestiku põhjal
Linnade igapäevase toimimise ja tekkiva keskkonnakoormuse üks olulisemaid küsimusi on elanike liikumiskäitumine. Töö eesmärk on tuvastada elanike liikumisviiside kasutus ja eelistused nutitelefoni rakenduse MobilityLog abil kogutud GPS andmestiku põhjal. See annab võimaluse hinnata pikaajalisi liikuvusharjumusi individuaalse tegevusruumi kontekstis, andes olulist infot ruumilise planeerimise ja transpordikorralduse jaoks. Töö edasiarendusena saab GPS andmete põhjal tuvastatud liikumiskäitumist seostada ankeetküsitluses märgitud transpordieelistuste ja tähenduslike tegevuskohtadega.
Keskkonnamõju hindamise eelhindamise praktika
Töö eesmärk on selgitada Eestis läbiviidava keskkonnamõju hindamise eelhindamise praktikat, analüüsides otsustaja kasutatavat argumentatsiooni (argumentatsiooni põhjalikkust) ja ettevaatuspõhimõttest lähtumist mõjuhindamise algatamise või mittealgatamise otsuse tegemisel. Töö edasiarendustena on võimalik võrrelda erinevate otsustajate praktika erinevuseid (nt Keskkonnaamet vs kohalik omavalitsus) ja eelhindamise praktika muutust Eesti Euroopa Liidu liikmesriigiks olemise kestel. Võimalik on teha lõputööd ka teistel keskkonnamõju hindamisega seotud teemadel.

Kadi Mägi PhD (inimgeograafia): etniline segregatsioon, etniline identiteet, siseränne, eluasememobiilsus, paneelelamupiirkonnad

Paneelelamupiirkondade arengutrajektoorid
Erinevad paneelelamupiirkonnad võivad areneda väga erinevas suunas. See võib sõltuda näiteks paneelelamupiirkonna asukohast või ehitusajast. Tänu võimalusele kasutada nüüd ka 1989. aasta rahvaloenduse andmeid on võimalik võrrelda muutusi eri paneelelamupiirkondade sotsiaalmajanduslikus staatuses ja analüüsida mitmeid teisi käimasolevaid protsesse.
Rahvusrühmade segregatsioon ja ränne; etniline identiteet
Eestis on palju uuritud eestlaste ja venelaste segregatsiooni ja seda kujundavaid tegureid (nt erinevusi rändes). Eestis elab aga suur hulk väiksemaid rahvusi, kes senistes uurimistöödes väga palju tähelepanu ei ole saanud. Põnev oleks vaadata, kus elavad näiteks mustlased, aserid ja mitmed teised väiksemad rahvused ja milline on aastakümnete jooksul olnud nende rändekäitumine. Lisaks oleks võimalik vaadata muutusi nende rahvuslikus enesemääratluses ning analüüsida elukeskkonna mõju sellele.

Pilleriine Kamenjuk, MSc (inimgeograafia ja regionaalplaneerimine): mobiilpositsioneerimine, tark linn

Targa linna arendamisega seotud ökoinnovatsioonid ja neid takistavad tegurid Tartus.
Targa linna kontseptsioon on kiiresti levinud kogu maailmas, selle raames optimeeritakse linnade elukorraldust ja energiakasutust eesmärgiga tõsta elukeskkonna kvaliteeti ja säästa loodust. Targa ja energiatõhusa linna arendamine on väga mitmekülgne tegevus, muutuma peavad valitsemise ja ärimudelid, palju investeeritakse energiasäästu tehnoloogiatesse ja transpordikorraldusse. Muutuste oluliseks osaks on tegelikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia integreerimine erinevatesse eluvaldkondadesse. Sensorid ja arvutid aitavad hoonete energiakasutust tõhustada, tarnsporti ja valgustust optimeerida. Aga uuendustega kaasnevad alati ka probleemid, inimesed ei taha uusi tehnoloogiaid omaks võtta, investeeringud on suured ja targas majas tunnevad inimesed tihti jälgimishirme. Uuringu eesmärgiks on saada uusi teadmisi ökoinnovatsioonide levikust ja neid taksitavatest teguritest Tartus. EL H2020 projekti SmartEnCity raames on teostatud intervjuud „targaks muudetavate“ majade elanikega. Uurija peab analüüsima intervjuusid ja välja selgitama olulised positiivsed ja negatiivsed aspektid.
Kirjanduse allikaid:
Neirotti, P., De Marco, A., Cagliano, A. C., Mangano, G., & Scorrano, F. (2014). Current trends in Smart City initiatives: Some stylised facts. Cities, 38, 25-36.
Jansson, J., Marell, A. and Nordlund, A. (2011), Exploring consumer adoption of a high involvement eco-innovation using value-belief-norm theory. Journal of Consumer Behaviour, 10: 51–60. doi:10.1002/cb.346

Ingmar Pastak, MSc (inimgeograafia ja regionaalplaneerimine): linnageograafia, linnaplaneerimine

Sotsiaalmajanduslikult mahajäänud linnaliste piirkondade planeerimine
Kuidas arendada arengus mahajäänud naabruskonda? Kuidas peaks linna või linnaosa planeerima, et see oleks hea elukeskkond võimalikult paljudele? Kuidas tagada elukeskkonna mitmekesisus ja atraktiivsus kahanevates linnades? Oodatud on linnaplaneerimise ja sotsiaalse linnageograafia vastu huvi tundvad tudengid.
Linnalise elukeskkonna muutuste tunnetamine ja rahuolu naabruskonna arengutega
Maailm me ümber muutub jahmatava kiirusega, samuti linn ja naabruskond. Kui näiteks mõelda gentrifitseeruva linna peale, kirgastub paljude meeltes Põhja-Tallinna arengulugu mahajäänud linnaosast keskklassi ökoremonditud stuudiokorteriteks. Keset muutuseid elavad aga kõrvuti uued ja vanad elanikud, kes kogevad muutuseid erinevalt. Kvalitatiivseid uuringuid, kuidas selliseid muutuseid tunnetatakse üksikindiviidi ja elanikkonna gruppide tasandil, on aga vähe.
Seosed kaasaegse hipsterkultuuri ja linnaruumiliste arengute vahel
Tallinna ja Tartu ajaloolistes puitasumites on hakanud üha suuremat rolli mängima boheemlaslik-ökoloogiline eluviis, mis on toonud palju noori ilmakodanikke nii igapäevaselt külastama kui ka elama näiteks Põhja-Tallinnasse või Uue Maailma piirkonda Tallinnas, Karlovasse või Vaksali linnaosasse Tartus. Uuemad kvalitatiivsed teooriad pakuvad antud protsessis olulist rolli just kultuuriteadlikumatele, rohelist ja ökoloogilist elustiili elavatele noortele, keda kujutatakse eelistavat kesklinnale lähedal asuvad (puit)asumeid, nautivat lihtsama sisekujundusega vaba aja veetmise kohti ning elavat tagasihoidlikumat, veidi ökoloogilist eluviisi. Miks valivad nimetatud noored veidi laokil ja renoveerimata eluasemed? Miks on just ökotooteid pakkuvad poekesed leidnud endale asukoha Aparaaditehases? Milles peitub mahemarketite, ökopagari ja Telliskivi ostutänavate fenomen?

Tiia Rõivas, spetsialist: transpordigeograafia, liikuvus, liikumisviisid, liikuvuskorraldus, liikumisuuringud, säästev transport, liiklusohutus, kergliiklus, ühistransport, liikuvuskavade koostamine säästvate ja tervislike liikumisviiside soodustamiseks

Lapsed, liikluskäitumine ja liiklusohutus
Õpilaste liikumisviiside ja liikumisuuringute läbiviimine. Koolitee liiklusohtude kaardistamine ja analüüs. Lahendused ja ettepanekud õpilastele liikluskeskkonna ohutumaks ja turvaliseks muutmiseks. Koolidele liikuvuskavade (School Travel Plan) koostamine, kasutades säästva linnaliikuvuse arengukavade (SUMP) koostamise metoodikat.
Liikuvus ja liikuvuskavad SUMP (Sustainable Urban Transport Plan)
Andmebaasid: Tallinn ja Harjumaa liikuvusuuring 2017.a. andmed
Kooliõpilaste liikuvusuuringud
Kasutades GIS kaardirakenduse "Koolitee kaardistamine" andmeid (õpilaste kooli liikumisviisid ja ohud kooliteel), STP (School travel plans) koostamine koolidele
Tartu linna liiklus
Liiklusloenduse andmed ja elektroonsete liikulusloendurite andmed, modelleerimine koostöös TTÜ-ga. Jalgsi ja jalgrattaga liikumine Tartus (loenduspunktide loendusandmed ja elektroonsete loendurite andmed)
Ühistransport Tartumaal (ÜT kvaliteet, nõudlus, tasuta ÜT jne)
Uurimiseemad ja andmed koostöös Tartumaa ÜT keskusega

Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool

Prof Ülo Mander, knd (bioloogia): maastikuökoloogia

Prof Jaak Jaagus, knd (geograafia): meteoroloogia, klimatoloogia

Eesti ilmastiku ööpäevane muutlikkus
Üheks kliima seni väheuuritud näitajaks on ööpäevane ilmade muutlikkus. Üksteisele järgnevate päevade ilmad võivad olla üsna sarnased, kuid ka vägagi erinevad. Sellist muutlikkust saaks analüüsida ööpäeva keskmise õhutemperatuuri muutuste alusel. Töö võiks vastata küsimustele, millisel aastaajal on ilma ööpäevane muutlikkus kõige suurem, kuidas see jaotub Eesti erinevates osades ja kas on muutlikkuse näitajates olemas trend. Pole veel kindlat seisukohta, kas kliima muutudes ilmade ööpäevane muutlikkus suureneb või hoopis väheneb.
Negatiivsete õhutemperatuuride summade pikaajaline ja territoriaalne varieeruvus Eestis
Negatiivsete ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride summeerimisel saadav negatiivsete temperatuuride summa on väga tundlikuks talve karmuse näitajaks. Üksikutel aastatel võib see erineda mitmekordselt. Töö käigus tulekski koostada Eesti ilmajaamade jaoks vastav andmebaas ning analüüsida territoriaalset ja pikaajalist muutlikkust. Andmeid saab seostada atmosfääri suuremõõtmelise tsirkulatsiooni näitajate, näiteks NAO indeksi kõikumistega.
Päikesekiirguse territoriaalne muutlikkus Eestis
Erinevaid kiirgusnäitajaid on Eestis kõige pikemalt mõõdetud Tõravere ilmajaamas ja neid andmeid on ka põhjalikult analüüsitud. Viimase kümnekonna aasta jooksul on kogukiirguse mõõtmisi tehtud ka väga paljudes teistes jaamades. Huvitav oleks see andmestik kokku võtta ja nende alusel analüüsida päikesekiirguse territoriaalset jaotust Eestis. Eeldada on, et rannikualadel on kiirgussummad suuremad kui sisemaal, sest seal on kevadel ja suve alguspoolel külma merepinna tõttu pilvi vähem. Kuid kuidas tegelikult jaotub päikesekiirgus üksikute Eesti piirkondade vahel, see on praegu veel teadmata.
Pikaajalised muutused suuremõõtmelises atmosfääri tsirkulatsioonis Eesti kohal
Atmosfääri üldine tsirkulatsioon on Eesti ilmastikus väga oluline tegur, mis määrab ära selle varieeruvuse ja üksikute aastate ilmastiku erinevuse. Tsirkulatsiooni troposfääri ülemistes kihtides mõõdetakse igal päeval õhupalliga üles lastud sondidega. Paarkümmend aastat tagasi analüüsiti Tallinna aeroloogiajaama andmeid 500 hPa kõrgusel tuule suuna pikaajalisi muutusi. Leiti, et tsonaalne komponent ehk läänetuule tugevus on oluliselt tõusnud veebruaris ning meridionaalne komponent on suurenenud märtsis. See tähendab lõunatuulte osakaalu suurenemist ja põhjatuulte osa vähenemist. Seda tööd saaks edasi arendada, lisades viimaste aastakümnete andmed.
Agroklimaatiliste näitajate muutumine Eestis seoses üldise kliima soojenemisega
Põllumajandus on kõige otsesemas sõltuvuses ilmast. On terve rida agrometeoroloogilisi näitajaid, mille põhjalikumat klimatoloogilist analüüsi pole tehtud. Võib ju esitada uurimisküsimuse, kui palju on Eesti agrometeoroloogilised tingimused muutunud ehk paranenud seoses üldise kliima soojenemisega. Selles vallas on võimalik leida mitu konkreetsemat uurimisteemat.

Arno Kanal, PhD (mullateadused): mullateadus

Karsti leviku seos mullastikuga
Töö eesmärk on analüüsida karstinähtuste (lehtrid, ajutised järved jms) seost mullastiku kaardiga ehk tehniliselt tegutsemine kahekihilise andmekihiga. GIS-i vahenditega tuleb selgitada ümbritsev mullaliik, mida saab siduda ka DEM (digital elevation model) mudeliga. Hinnata maakasutust (põld – rohumaa – looduslik rohumaa), keskkonnakaitselisi aspekte jms.
Kadunud mullastikud
Eesmärk on hinnata teatud majandustegevuste mõju mullastiku hävimisele näiteks Oktoobri põlevkivikarjääri ja Maidla kolhoosi näitel. Või ehk siis Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisega kaasnev mullastiku kadu.
Sooraua võimalikud levikualad mullakaardi alusel.
Eesmärk on analüüsida nõrgkivi esinemist maastikuliselt ja siduda ka ajaloolise – arheoloogiliste leidude kaardiga. Seega on võimalik siduda mullateaduslik lähenemine ja ajaloohuvi.
Eesti mullastiku probleemsete taksonite konverteerimine WRB (World Reference Base) süsteemi.
Töö eesmärk on selgitada probleemsed taksonid ja näidata mõlemate süsteemide vahelised ebakõlad ja arutada nende mõistliku konverteerimisteede üle. Seega teemasuunitlus on nn „puhas mullateadus“ ja mullasüstemaatika.

Alar Läänelaid, PhD (geoloogia ja paleontoloogia): biogeograafia, dendrokronoloogia

Männi ja kuuse kasvuperioodi pikkus Soontaga dendromeetrite andmeil
Dendromeetrid mõõdavad puutüve ümbermõõdu suure täpsusega iga 30 minuti järel. Ümbermõõt muutub ööpäevases rütmis. Suvel kasvab tüvi jämedamaks (sesoonne rütm). Dendromeetrite andmetest on vaja välja selgitada, millal algab jämeduskasv kevadel ja millal lõpeb sügisel. Kas kasv oleneb puu jämedusest. Millised erinevused on üksikpuudel, puuliikidel ja aastati. Viimaseid saab seostada meteoroloogiliste oludega.
Tammepuit Eesti varasemas arhitektuuris kui dendrokronoloogiliste uuringute objekt (bakalaureusetööks)
Tammepuit Eesti ehitistes on haruldane, kuna tavaline ehituspuit siin on männist ja kuusest. Tammepuitu leidub vaid spetsiifilistes konstruktsioonides, näiteks kirikukellade kandmikes. On vaja välja selgitada tammepuidust osad ning mõõta nendest aastarõngalaiused dendrokronoloogiliseks dateerimiseks. Võrdluskronoloogiatega korreleerimine aitab selgitada tarvitatud tammepuidu päritoluaja ja -piirkonna. Uuring on osaks rahvusvahelisest keskaegse puidukaubanduse uurimise projektist.
Mineraal- ja turbapinnase mõju võrdlus mändide kasvule (bakalaureusetööks)
Rabas (rabanõlval) ja kõrvalasuval mineraalmaal metsas kasvavatest mändidest võetakse puurproovid, mõõdetakse aastarõngalaiused ning koostatakse aastarõngalaiuste kronoloogiad kummagi kasvukoha kohta. Kronoloogiaid korreleeritakse (hüdro)meteoroloogiliste näitajatega, selgitamaks välja puude kasvu mõjutavad tegurid kummaski kasvukohas. Uurimus annaks selged juurdekasvu ja mõjuvate tegurite erinevused mineraal- ja turbapinnasel kasvavatel puudel.
Rabamändide aastarõngalaiuste pika kronoloogia koostamine mattunud puidu alalüüsimise alusel (magistritööks)
Rabaturbasse on aegade jooksul mattunud mände, mille tüükaosad on turbas säilinud. Nendest tüügastest saab mõõta aastarõngalaiused ja aastarõngaridu omavahel sünkroniseerides koostada aastarõngalaiuste kronoloogiad. Esialgu nn ujuvaid kronoloogiaid püütakse dateerida olemasolevate dateeritud kronoloogiate abil. Nõuab massilist materjali. Männitüükaid saab raba-kuivenduskraavi kaldast, samuti freesturbaväljalt eemaldatud kändude hunnikust. Teema on aktuaalne seoses samalaadsete uurimustega naabermaades.

Ivika Ostonen-Märtin, PhD (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia): maastikuökoloogia

Infrapunaspektroskoopia võimalused maastikuökoloogilistes aineringeuuringutes
Aineringete analüüs maastikul hõlmab ka ökosüsteemide maa-aluse osa, mida uurida on keeruline ja aeganõudev. Infrapunaspektroskoopia (FTIR) pakub võimalusi analüüsida maa-alust biomassi ja selle kvaliteeti spektroskoopiliselt, kiiremini ja täpsemalt, kui seni.
Üleujutuse mõju kaldaäärsete lepikute maa-alusele aineringele
Teema seondub ökotehnoloogia ja biogeokeemia töörühma uuringutega Agali kaldaäärses lepikus (tippkeskuse ’EcolChange’ tööde raames). Analüüsitakse ajutiste üleujutuste mõju peenjuurte biomassile ja produktsioonile. Andmed osaliselt olemas. Teema võimaldab mitmesuguseid seoseid teiste uurimisgrupi teemadega – kasvuhoonegaaside emissioon mullast ja puutüvedest, mullamikrobioloogilised uuringud jne.
Kuivendamise mõju peenjuurte produktsioonile kuuse, kase ja männi enamusega kõdusoometsades
Metsaökosüsteemide maa-alune osa ehk juurte kasv määrab sageli kas mets on süsinikku siduv või emiteeriv süsteem. Teema võimaldab analüüsida peapuuliigi mõju, kuivenduse gradiendi mõju (võrgud on paigaldatud ja korjatud gruppide kaupa kindlal kaugusel kraavist, samamoodi kasvuhoonegaaside mõõtmisega) juurte kasvule. Enamus andmeid olemas, paari ala andmed tuleb veel koguda.
Mulla süsinikuvaru ja –käive Soontaga metsaökosüsteemis.
Kõik andmed olemas, saab huvi korral ka andmeid juurde koguda ning teemat laiendada.
Lämmastiku netomineralisatsioon Lavassaare jääkturbaalal ning selle seos kasvuhoonegaaside emissiooniga.
Andmed olemas, sama ala kohta on tehtud palju seostuvaid uurimusi (näiteks Järvi Järveoja, Liisa Aro jt).
Päideroo kasvatamine jääkturbaaladel - veetaseme tõstmise mõju taime kasvule ning muutused aineringes.
Teemat juhendatakse koos Dr Martin Maddisoniga. Enamus andmeid olemas.
Süsinikuvoog mulda erinevatel maastikel
Bakalaureuse- või magistritööna. Võimalik nii refreratiivsena kui uurimusliku tööna
Fenoloogiliste muutuste roll maa-aluses maastikuökoloogias
Referatiivne bakalaureusetöö
Perioodiliste üleujutuste mõju halli lepa juurtele
Bakalaureuse- või magistritööna. Uurimustööd Agalis, osa andmeid olemas, huvi korral võimalik ise juurde teha.

Kaido Soosaar, PhD (maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse): maastikuökoloogia

Mullahingamise aastate vaheline varieeruvus ja seosed erinevate meteoroloogiliste parameetritega
Töö teemaga kaasnevad nii välitööd kui ka kogutud andmete analüüs. Koguda kasvuhoonegaaside proove ja analüüsida töörühma poolt juba varajasemalt Soontaga metsaökosüsteemis kogutud mullahingamise (CO2) aastasisest ja aastate vahelist varieeruvust ning seoseid erinevate keskkonna parameetritega nagu nt mulla temperatuur, mulla niiskus , kiirgus jne. Teema sobib ka motiveeritud bakalaureuse tasemel tudengile.
Talvised CO2 vood Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas
Kirjanduse analüüs, analüüsida talviste voogude osakaalu ja olulisust aastasest CO2 bilansist, võrrelda erinevatel aastatel kogutud andmeid.
NEE Soontaga metsaökosüsteemi uurimisjaamas
Biosfääri ja atmosfääri vaheline gaasivahetus - aastatel 2012-2017 kogutud andmete analüüs, kvaliteedi kontroll, vooarvutused, seosed erinevate keskkonnaparameetritega. Soovituslik programmeerimise huvi.

Jaan Pärn, PhD (loodusgeograafia): loodusgeograafia, maastikuökoloogia

Vabalt valitud maailma soostiku mullaniiskuse ja/või -temperatuuri analüüs kaugseire abil
Vabalt valitud maailma soostiku taimkatte seos kliima, veerežiimi ja mullaga
Vabalt valitud maailma soostiku taimkatte seos maakattega välitööandmete ja kaugseire põhjal
Maakera looduslike ja kuivendatud soode loodushüved (nt. puhas vesi, elukõlblik kliima, toit, elurikkus)
Kasvuhoonegaaside teke maakera soodes sõltuvalt mulla ja taimkatte omadustest
Olemas maakera 25 soostiku süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude, mullatemperatuuri, põhjavee, mullaniiskuse ja mullakeemia mõõtmised ning taimkattefotod. Võimalik välitöö troopilises või parasvöötme soos.
Maailma soode kasvuhoonegaaside geoinfosüsteem
Olemas maakera 25 soostiku süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude, mullatemperatuuri, põhjavee, mullaniiskuse ja mullakeemia mõõtmised. Eesmärk on nende põhjal luua kasvuhoonegaaside teket ennustav mudel ning ülemaailmsete ruumiandmebaaside alusel ennustus esitada maailmakaardil. Võimalik välitöö troopilises või parasvöötme soos.
Naerugaasi (
N₂O
) teke sõltuvalt mulla-temperatuuri ja -niiskuse kõikuvusest
Olemas on ning välitööde käigus kogutakse juurde Tartu-lähedastelt proovialadelt vähemalt aastane N₂O-heitmete käik ning seostatakse see mullatemperatuuri ja niiskuse kõikuvuse näitajatega (nt. standardhälve).
Kasvuhoonegaaside teke põlluservades ja kaldavööndites
Olemas on ning välitööde käigus kogutakse juurde Tartu-lähedastelt transektidelt vähemalt aastane süsihappegaasi (CO₂), metaani (CH₄) ja naerugaasi (N₂O) voogude käik ning seostatakse see asukohaga põlluservade ja kaldavööndite suhtes.
Toitainete ärakanne põllumajanduslikust valglast tänapäeval ja 1939.a. põllumajandusloenduse andmetel
Olemas on 1939.a. põllumajandusloenduse andmed talude maa- ja väetisekasutuse kohta. See seostatakse asukohaga veekogude suhtes ning geoinfosüsteemi abil hinnatakse lämmastiku ja fosfori ärakannet sõjaeelsest Eesti maastikust.
Orgaanilise süsiniku ärakanne parasvöötme valglatest
Olemas on orgaanilise süsiniku kontsentratsioonid ja vee äravoolu andmed Eesti jõgedest 1991. aastast alates ning nende valglate maakasutuse (muldkate, kuivendusalad jm.) andmed. Kavas on ka näitlik välitöö vabalt valitud jõel. Samuti on olemas kontaktid teiste põhjapoolkera parasvöötme riikide analoogsete andmete hankimiseks.

Kuno Kasak, PhD (keskkonnatehnoloogia): keskkonnatehnoloogia

Põllumajanduslikku hajukoormust vähendava tehimärgala analüüs töötamaks välja soovitusi projekteerijaile
2015. aastal rajatud Vända tehismärgala eesmärk on vähendada põllumajanduslikku hajukoormust ning hinnata üldist toimimise efektiivsust. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks on juba kogutud andmete baasil (veekeemia, mullakeemia, kasvuhoonegaasid, biomass) viia läbi analüüsid ning tulemuste põhjal luua kontseptuaalne mudel tehismärgalde rajamiseks ning soovitused sarnaste süsteemide projekteerimiseks. Töö eeldab ka välitöödel käimist.
Biomassi kogumise mõju kasvuhoonegaaside lendumisele
Tehismärgalade edukaks toimimiseks tuleb sealt aega ajalt eemaldada taimne biomass, et toitained süsteemist välja viia ning säilitada efektiivsus. Taimse biomassi kogumisel tuleb arvestada aga kahe olulise teguriga: a) taimede lõikamine võib põhjustada ajutiselt kõrgeid kasvuhoonegaaside emissioone ja b) eesmärk on taimedega eemaldada maksimaalne kogus toitaineid. Käesoleva töö spetsiifiline eemärk on leida ajaliselt kõige parem periood, millal on eemaldatavate toitainete kontsentratsioon taimekudedes kõige suurem ning kasvuhoonegaaside lendumine minimaalne. Töö eeldab välitöödel käimist ning ekperimentide läbiviimist.

Kristina Sohar, PhD (loodusgeograafia): dendrokronoloogia

Männi ja kuuse kasvuperioodi pikkus Soontaga dendromeetrite andmeil
Dendromeetrid mõõdavad puutüve ümbermõõdu suure täpsusega iga 30 minuti järel. Ümbermõõt muutub ööpäevases rütmis. Suvel kasvab tüvi jämedamaks (sesoonne rütm). Dendromeetrite andmetest on vaja välja selgitada, millal algab jämeduskasv kevadel ja millal lõpeb sügisel. Kas kasv oleneb puu jämedusest. Millised erinevused on üksikpuudel, puuliikidel ja aastati. Viimaseid saab seostada meteoroloogiliste oludega.
Tammepuit Eesti varasemas arhitektuuris kui dendrokronoloogiliste uuringute objekt (bakalaureusetööks)
Tammepuit Eesti ehitistes on haruldane, kuna tavaline ehituspuit siin on männist ja kuusest. Tammepuitu leidub vaid spetsiifilistes konstruktsioonides, näiteks kirikukellade kandmikes. On vaja välja selgitada tammepuidust osad ning mõõta nendest aastarõngalaiused dendrokronoloogiliseks dateerimiseks. Võrdluskronoloogiatega korreleerimine aitab selgitada tarvitatud tammepuidu päritoluaja ja -piirkonna. Uuring on osaks rahvusvahelisest keskaegse puidukaubanduse uurimise projektist.
Mineraal- ja turbapinnase mõju võrdlus mändide kasvule (bakalaureusetööks)
Rabas (rabanõlval) ja kõrvalasuval mineraalmaal metsas kasvavatest mändidest võetakse puurproovid, mõõdetakse aastarõngalaiused ning koostatakse aastarõngalaiuste kronoloogiad kummagi kasvukoha kohta. Kronoloogiaid korreleeritakse (hüdro)meteoroloogiliste näitajatega, selgitamaks välja puude kasvu mõjutavad tegurid kummaski kasvukohas. Uurimus annaks selged juurdekasvu ja mõjuvate tegurite erinevused mineraal- ja turbapinnasel kasvavatel puudel.
Rabamändide aastarõngalaiuste pika kronoloogia koostamine mattunud puidu alalüüsimise alusel (magistritööks)
Rabaturbasse on aegade jooksul mattunud mände, mille tüükaosad on turbas säilinud. Nendest tüügastest saab mõõta aastarõngalaiused ja aastarõngaridu omavahel sünkroniseerides koostada aastarõngalaiuste kronoloogiad. Esialgu nn ujuvaid kronoloogiaid püütakse dateerida olemasolevate dateeritud kronoloogiate abil. Nõuab massilist materjali. Männitüükaid saab raba-kuivenduskraavi kaldast, samuti freesturbaväljalt eemaldatud kändude hunnikust. Teema on aktuaalne seoses samalaadsete uurimustega naabermaades.

Anneli Palo, PhD (maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse): taimkatte kaardistamine, loodusdirektiivi metsaelupaikade kujunemislugu, seire ja kaitse

Loodusdirektiivi metsaelupaikade kujunemisloo, seire ja kaitsega seotud temaatika
Kaitstud tööd näiteks "Laialehiste astangumetsade maakasutus 20. sajandil", "Loodusdirektiivi metsaelupaikades raiete läbiviimise õiguslik alus ja sagedus".

Ain Kull, PhD (loodusgeograafia): loodusgeograafia

Mait Sepp, PhD (loodusgeograafia): loodusgeograafia

Otsinguvorm

Bakalaureuse- ja magistritöö teemasid üliõpilastele

Geoinformaatika ja kartograafia õppetool

Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool

Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool