Linnastunud ühiskonna geoinformaatika

Linnastunud ühiskonna geoinformaatika õppekava valmistab ette ruumiandmete haldajaid ja analüütikuid erinevate eluvaldkondade, nii era- kui ka avalikus sektori jaoks. Õppetöö käigus arendatakse tudengite võimekust mõista ja seostada kaasaegseid ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid protsesse – nt rändeprotsesse, linnastumist, maakasutus- ja kliimamuutuseid – ning hallata ja analüüsida neid protsesse puudutavaid ruumilisi andmeid. Lõpetajaid valmistatakse ette nende andmete põhjal planeerimisotsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks.

Õppekava pakub paindlikku võimalust ise kujundada oma õpingute sisu, valides enda huvidele vastavaid ja spetsialiseerumisele kaasa aitavaid õppeaineid. Ka magistritöö teema- ja meetodite valik on paljuski tudengi otsustada. Kolmandal semestril on tudengil võimalus õppida välisülikoolis.

Suurt tähelepanu pööratakse üliõpilaste praktiliste oskuste arendamisele, mille tulemusena lõpetanu tunneb ning oskab valida ja kasutada geoinformaatika tööriistu ja kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Seda täiendab praktika töökohal, mis aitab kinnistada omandatud teadmisi ja oskuseid, saada kogemusi tööpõllul ning kasvatada erialast võrgustikku.

Intensiivne stuudioformaat, mis ühendab andmete halduse ja geograafia, kõrgetasemelised teoreetilised kursused tipptasemel teadlastelt ja võimalus kujundada pool kogu stuudiumist vastavalt individuaalsetele eelistustele annab lõpetajatele kaasaja tööturul selge konkurentsieelise.

Õppevorm

Kaheaastased õpingud koosnevad neljast läbivast tsüklist:

¼ – intensiivne ja praktiline stuudioformaat

¼ – erialaained ja praktika töökohal

¼ – individuaalselt valitavad ained

¼ – magistritöö

Stuudioõpingud põimivad erinevad keskkonnaalased ja ühiskondlikud protsessid kokku neid puudutavate ruumiandmete abil – esimesel õppeaastal tutvutakse erinevate ruumiandmete, geoinfosüsteemide ning andmeanalüüsi ja visualiseerimise meetoditega, mida kasutatakse iseseisva planeerimisprojekti koostamiseks. Stuudioformaati iseloomustab intensiivne auditoorne töö loengute, välitööde, seminaride ja praktikumidena, mida täiendab iseseisev töö käsitletava ülesande lahendamiseks.

Erialaained toetavad teoreetilise arusaama kujunemist (nt linna sotsiaalgeograafia või energiavood ja aineringed) ning praktiliste oskuste arendamist (nt programmeerimine, projektijuhtimine ja mõjude hindamine). Auditoorne töö jaguneb loengute ja seminaride-praktikumide vahel pooleks, millele lisandub iseseisev töö.

Kahe õppeaasta vahelisel suvel või kolmandal semestril viibib üliõpilane 3 nädala pikkusel erialasel praktikal kas Eestis või välismaal. Praktikaleping tuleb sõlmida teisel semestril, praktikaaruande kaitsmine toimub kolmanda semestri lõpus.

Kolmandal semestril saab tudeng valida 20 EAP mahus spetsialiseerumisaineid kas Tartus või mõnes välisülikoolis. Valik on individuaalne ja kooskõlastatakse programmijuhiga. Õppekava paindlikkust toetab veelgi individuaalselt valitavate vabaainete maht 10 EAP ulatuses. Välisüliõpilastel soovitatakse võtta ka eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid aineid.

Magistritööga tegeletakse jooksvalt õpingute algusest saadik nii iseseisva tööna juhendaja juhendamisel kui ka magistritöö seminaride käigus. Neljanda semestri alguses toetab magistritöö andmeanalüüsi individuaalse programmiga statistiliste meetodite kursus. Magistritöö kirjutamise põhirõhk langeb viimasele semestrile.