Välismaale õppima
Miks minna välismaale õppima?
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindel eelis ka tööturul. Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana ning seda on võimalik läbida õppekava nominaalaja jooksul. See tähendab, et välisõpingud on õppekavasse planeeritud ja ÕIS-st vaadates on näha, millise osa sellest välismaal õppides tehtud saab. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks ja selle maht semestris on vähemalt 15 EAP-d. Minimaalse mahu läbimine on üksiti ka eelduseks välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamisel, kui see osutub vajalikuks.
Välisülikoolis saad korraga õppida ühe semestri või õppeaasta ühel õppeastmel. Vahetusüliõpilasena on sulle tagatud tasuta õpe väliskõrgkoolis, paljudel juhtudel lisandub ka stipendium või muud soodustused.
Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?
Välismaale õppima minnes on kohustuslik läbida õpinguid vähemalt 15 EAPi mahus.
NB! Nõudmised läbitavale mahule võivad olla suuremad partnerülikoolides. Seetõttu palume tutvuda ka partnerülikoolide kodulehel toodud tingimustega Erasmus+ välisüliõpilastele.
Geograafia bakalaureuseõppes on soovitatav läbida valikainete mooduli alamoodul mahuga 15 EAP - 18 EAP, st valikmooduli võib osaliselt või täielikult täita väliskõrgkoolis. Valik tuleks teha ainete seast, mis vastavad geograafia õppekava põhimõtetele ja eeskätt geograafia valikmooduli ainetele. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse. Välismaal tehtud ainepunktide võrra on nende moodulite TÜ-s tehtav maht väiksem.
Välisõpingute õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete kuuluvuse õppekava alus- ja/või suunamoodulisse kooskõlastab programmijuht.
Geograafia magistriõppes on soovitatav läbida valikainete mooduli alamoodul mahuga vähemalt 15 EAP-d semestris, st valikmooduli võib osaliselt või täielikult täita väliskõrgkoolis. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse. Oluline on silmas pidada, et õpingud väliskõrgkoolis võiksid olla seotud magistritöös sõnastatud eesmärkidega.
Välisõpingute õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete kuuluvuse õppekava alus- ja/või suunamoodulisse kooskõlastab programmijuht.
Linnastunud ühiskonna geoinformaatika õppekaval õppides on osaliselt või täielikult soovitav väliskõrgkoolis läbida valikmoodul (20 EAP-d). Oluline on silmas pidada, et õpingud väliskõrgkoolis oleksid seotud magistritöös sõnastatud eesmärkidega. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse, nt vabaainete moodul (10 EAP-d). Õppeainete valik on individuaalne ja tuleb kooskõlastada programmijuhiga.
Milline semester on parim aeg välisõpingute jaoks selle õppekava raames?
Geograafia bakalaureuseõppes on välisõpingute jaoks kõige parem aeg V ja VI semester. Neile eelnevatel semestritel on kohustuslike ainete osakaal suur ning jälgida tuleb ka seda, et välipraktikad saaksid tehtud. Ka kolmandal õppeaastal on mõned kohustuslikud ained (nt Turismigeograafia, Maailmamajanduse geograafia, Kaugseire; Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus); nende puhul on võimalik aga kokku leppida asendus või teha need ained ette (eelneval õppeaastal).
Kui on soov välismaale õppima minna V ja VI semestril, siis tuleb välismaale kandideerida teise õppeaasta kevadsemestril. Lisaks on võimalik VI semestriks välismaale minekuks kandideerida ka kolmanda aasta sügisel toimuval lisakonkursil (see toimub vabade kohtade olemasolul; siiani on lisakonkurss aga pea alati toimunud). Parem on aga kandideerida kevadel, sest siis on ülikoolide valik suurem. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkooli õppetulemused Tartu ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada TÜ lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Geograafia magistriõppes on välisõpingute jaoks kõige parem aeg III ja IV semester. Eelnevatel semestritel on kohustuslike ainete osa suur. Kui on soov välismaale minna III ja IV semestril, siis tuleb kandideerida esimese õppeaasta kevadsemestril. Lisaks on võimalik IV semestriks välismaale minekuks kandideerida ka kolmanda aasta sügisel toimuval lisakonkursil (see toimub vabade kohtade olemasolul; siiani on lisakonkurss aga pea alati toimunud). Parem on aga kandideerida kevadel, sest siis on ülikoolide valik suurem. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused Tartu Ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada TÜ lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Linnastunud ühiskonna geoinformaatika (Geoinformatics for Urbanised Society) õppekaval on kõige parem aeg välisõpingute jaoks III ja IV semester. Mõlemal juhul tuleb kandideerida esimese õppeaasta kevadel. IV semestriks välismaale minekuks on võimalik kandideerida ka sügisel toimuval lisakonkursil (see toimub vabade kohtade olemasolul; siiani on lisakonkurss aga pea alati toimunud).
Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?
Konsulteeri õppekorraldusspetsialistiga (Heli Raagmaa), et sa oskaksid arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril ja seega saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida. Lisaks aruta läbi oma õppekava programmijuhiga (Madli-Johanna Maidla), milline oleks parim aeg välissemestrile minna ning milline osa õppekavast asendada. Väliskõrgkooli valiku osas võib nõu küsida ka Erasmuse osakonna koordinaatorilt (Birgit Viru).
Geograafia osakonna õppekorralduse spetsialist:
Heli Raagmaa
Tel: 737 5816
Vanemuise 46-326
heli.raagmaa@ut.ee
Geograafia õppekavade programmijuht:
Madli-Johanna Maidla
Tel: 737 6842
Vanemuise 46-242
madli-johanna.maidla@ut.ee
Geograafia osakonna Erasmuse koordinaator:
Birgit Viru
Vanemuise 46-339
birgit.viru@ut.ee
Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?
Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal läbitakse semestri jooksul vähemalt miinumummahus (15 EAP) õppeaineid ja välisõpingutele eelneval semestril/semestritel on õppekava läbitud vähem kui 75% semestri õppemahust. Seega sõltub õppeaja pikendamine õppekava läbimisest TÜ-s ja välisõpingute mahust. Väliskõrgkoolis saab aga edukalt õppida ka TÜ-s õpinguid pikendamata, kui näiteks kohustuslikud ained on enne läbitud.
Millised on minu õpirände võimalused?
Geograafia üliõpilastel on võimalik vahetusüliõpilasena välismaal õppida partnerlepingute, rahvusvaheliste programmide ja organisatsioonide ning valitsuste ja fondide stipendiaadina.
Rohkem informatsiooni peamiste õpirände programmide kohta leiab siit.
Erasmus +
Kui sul on soov õppida vahetusüliõpilasena Euroopas, siis on kõige lihtsam teha seda Erasmus+ programmi toel. Euroopa-sisene õpiränne võimaldab sinul kui TÜ üliõpilasel õppida oma õppevaldkonna partnerkõrgkoolis, seda kasvõi mitu korda ülikooliõpingute jooksul (ühes õppeastmes maksimum 12 kuud). Siit leiad informatsiooni programmi tingimuste, õpirände reeglite, stipendiumi ja kandideerimise kohta.
Erasmus + partnerkõrgkoolid
Geograafia osakond on sõlminud kokkulepped üliõpilasvahetuse korraldamiseks rohkem kui 40 kõrgkooliga Euroopas. Partnerülikoolidega on kokku lepitud õppevaldkond, milles üliõpilaste õpirännet korraldatakse, õppeaste ja osalevate üliõpilaste maksimaalne arv õppeaastas.
Geograafia osakonna partnerülikoolide nimekiri on leitav SoleMOVE keskkonna kaudu. Juhend on kättesaadav siit.
Avalduste esitamine 2022/23. õppeaasta õpirändeks (nii sügis- kui kevadsemestri) on avatud 21.02.-22.03.2022.
Täiendav konkurss kevadsemestriks 2023 toimub septembri alguses, avaldusi saab esitada perioodil 1.09. -15.09.2022. Rohkem informatsiooni leitav siit.
Taotlusvooru partnerülikoolide nimekiri on tabelina kättesaadav SIIN.
Sulle sobiva väliskõrgkooli valimiseks:
1. leia geograafia osakonna partnerite nimekirjast endale huvipakkuv kõrgkool;
2. veendu, et tegemist on sinu eriala üliõpilastele avatud õpirände võimalusega (study area);
3. pane tähele, mis õppeastme üliõpilased saavad sinna ülikooli õppima minna (study levels: 1st (BSc), 2nd(MSc), 3rd(PhD);
4. vaata, mitu üliõpilast ühes õppeaastas vastu võetakse (maximum number of students accepted);
5. uuri erialase õppetöö kohta välisülikooli kodulehe vahetusüliõpilastele mõeldud rubriigist;
6. pea nõu programmijuhi, juhendaja või Erasmuse õpirände koordinaatoriga valdkonnas;
Järgnevalt mõned soovitused õppesuundade kaupa:
PS! Soovitused ei tähenda, et nendesse koolidesse saavad minna ainult konkreetse õppesuuna valinud tudengid (nt magistri õppekava puhul), vaid näitavad pigem seda, millise suunaga seotud ainekursusi kõrgkoolides rohkem pakutakse.
Karli Ülikool (Charles University in Prague)
Karli Ülikoolis pakutakse mitmeid inimgeograafia kursusi nii bakalaureuse kui ka magistri õppekava üliõpilastele. Suurem valik kursusi just magistrantidele (nt Urban Social Geography: Key Theoretical Approaches; Urban Social Geography: Contemporary Issues). Ingliskeelsete kursuste täpsema nimekirja leiab siit.
Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Karli Ülikooli minna 4 üliõpilast (bakalaureus, magister või doktor).
Franche-Comté Ülikool (University of Franche-Comté)
Franche-Comté Ülikool on Prantsusmaal Besançoni linnas asuv ülikool, kus õpib üle 24 000 üliõpilase. Franche-Comté Ülikooli geograafia ja planeerimise osakond pakub mitmeid inglise keelseid kursusi peamiselt just magistri õppekava üliõpilastele.
Näiteid pakutavatest kursustest:
Programming for GIS with Python
Urban & Regional planning project
Written communication for new medias in urban and regional planning
Comparative planning systems : France and UK
GIS project
Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Franche-Comté Ülikooli minna 2 üliõpilast (bakalaureus või magister).
Praha Maaülikool (Czech University of Life Sciences Prague)
Praha Maaülikool pakub mitmeid loodusgeograafiaga seotud kursusi nii bakalaureuse kui ka magistri õppekava üliõpilastele, eriti soovitaks sinna minna üliõpilastel, kel on huvi keskkonnaga seotud teemade vastu. Rohkem infot välisõpingute kohta Praha Maaülikoolis leiab siit.
Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Praha Maaülikooli minna 2 üliõpilast (bakalaureus, magister või doktor) kas üheks semestriks või terveks õppeaastaks.
University of Ljubljana (täpsem info tulemas)
Salzburgi Ülikool (University of Salzburg)
Salzburgi Ülikooli geoinformaatika osakond pakub välistudengitele mitmeid erinevaid ingliskeelseid ainekursusi. Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Salzburgi Ülikooli minna 1 üliõpilane magistri- või doktor.
Näiteid pakutavatest ainekursustest:
Visualisation and Cartography
Spatial Analysis
OpenGIS and Distributed GI Infrastructures
Introduction to Geoinformatics
Remote Sensing and Image Processing
Täpsema ülevaate pakutavatest ainekursustest leiab siit.
Muu oluline info vahetusüliõpilastele leitav siit.
Palacký Ülikool Olomoucis (Palacký University Olomouc)
Palacký Ülikool Olomoucis pakub väga palju erinevaid geograafiaalaseid ainekursusi (inglise keeles). Nende hulgas on mitmeid geoinformaatikale spetsialiseerunud kursusi nii sügis- kui ka kevadsemestril. Ülikoolidevahelise koostöölepingu alusel saab ühel õppeaastal Tartu Ülikoolist Palacký Ülikool Olomoucis minna 2 üliõpilast bakalaureuse- või magistriõppe tasemelt.
Mõned näited pakutavatest kursustest:
GIScience for Geographers
Remote Sensing Principles
New Issues of Geosciences
Technologies in Geographic Information Science
Geographical Information Systems
Ainekursuste täieliku nimekirja leiab siit (Short-term courses - Geosciences).
Info Erasmus+ programmi kohtaleitav siit.
Millised on minu võimalused välismaal praktika läbimiseks?
Tööle asumiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine kõrgkooli õpingute ajal on väärtuslik kogemus. Kõige parem võimalus selleks on hästi planeeritud ja läbiviidud praktika, mida on võimalik sooritada ka välismaal.
Välispraktika läbimiseks sobilikud organisatsioonid võid otsida ise või uurida, kus on sama õppekava üliõpilased varem käinud. Lisaks võib pöörduda organisatsioonide poole, kes muuhulgas vahendavad informatsiooni praktikavõimaluste kohta, näiteks AIESEC. Praktikapakkumisi vahendab terves maailmas ka ERASMUSINTERN portaal. Soovitame vaadata ka meie praktikablogi, kus kogemusi jagavad meie enda praktikal käinud tudengid. Igal juhul aruta välismaine praktika läbi oma programmijuhiga.
Kuidas välisõpingute sisu kokku leppida?
Välisõppega seonduva õppekorralduse info leitav siit.
Geograafia tudengite varasemad välisõpingute kogemused
Merli Ilves:
Veetsin 2018. aastal kevadsemestri Prahas Karli Ülikoolis. Elada neli ja pool kuud Eesti-suuruses linnas kedagi tundmata kõlas alguses hirmutavalt, kuid tagantjärele mõeldes oli see üks vägev aeg. Ülikoolipoolne info oli põhjalik ning seetõttu õnnestus ka kiirelt sisse elada. Majutuseks valisin ühiselamu. Kooli jõudmiseks kulus küll nii minnes kui ka tulles ühistranspordiga 45 minutit, aga kolm korda odavam majutuskulu oli selle kannatamiseks piisav argument. Erasmuslaste eest hoolitseti Prahas väga hästi. Pidevalt korraldati ägedaid ekskursioone, oli selleks siis suusamatk mägedes või külaskäik presidendilossi. Ka ingliskeelne õppetöö ei tundunud pärast esimesi loenguid nii õudne. Enamikul inimestel, nii õppejõududel kui ka tudengitel, pole see ju emakeel, seega kartused eneseväljendamise osas hajusid kiirelt. Ka kõik läbitud kursused olid väga põnevad ja igati tehtavad. Siit võib leida loetelu geograafia õppeainetest, mille vahel sai valida. Aga kui juba Erasmusega vahetusüliõpilaseks tulla, siis tasub seda aega igati ära kasutada. Õppetöö kõrvalt käisime me pea igal võimalusel kas Prahat ennast avastamas või tutvusime ümberkaudsete linnadega. Olles geograafidega mestis, siis tüüpiliselt võtsime ette ka igasugu matku ja reise. Kuna Praha paikneb Euroopa mõistes väga soodsas asukohas, oli patt seda võimalust mitte kasutada. Nende väheste kuude jooksul jõudsin käia Belgias, Itaalias, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Slovakkias ja Ungaris. Erasmuse semestrist on jäänud mind saatma uskumatud mälestused, imelised sõbrad ja uued teadmised. Kindlasti soovitan ka jäädvustada oma kogemust blogis või muul moel, hiljem on jälle vahva meenutada, aga samal ajal saab hoida lähedasi-tuttavaid oma tegemistega kursis! Igal juhul soovitan ülikooliajal Erasmuse võimalust kõigil kasutada.
Anni Kaup: Ajast Euroopa südames
Jah, võtta vaheaasta pärast baka kättesaamist oli mu mõtetes väga ammu ning teha seda läbi Erasmuse tundus rohkem kui ahvatlev pakkumine. Teadsin algusest peale, et sihtkohaks saab olenemata valikuvõimalustest Praha ja üks semester ei täida mu hinge nii nagu tahaksin. Pärast üldse mitte hullu paberimajandust oli asi ametlik - 2018/2019. õppeaasta veedan Prahas Karli Ülikoolis.
Ülikool oli tore, ained põnevad ja loomulikult sain osa klassikalisest erasmuslase pidu pidu otsa elustiilist, kuid see on tavaline osa Erasmuse vahetusest. Reisisin nii, kuis jaksasin, sest Tšehhis sõidab tudeng 1€ eest 100km rongis ka kõige kaugemasse külla ja lendab Prahast mõnekümne euroga üle Euroopa ja tuleb tagasi ka. Kesk-Euroopa ühendatus muu maailmaga on kadestamist väärt.
Kuid kõige suuremaid emotsioone pakuvad siiski inspireerivad inimesed erinevate elude ja kultuuritaustadega, keda välismaal olles kohtad. Lugematuid tunde huvitavaid vestlusi ja maailmapiltide jagamist tõestab jällegi, kui rikkalik ja mitmekesine on maailm. Ja see on värskendav. Ilma töövestluse, pedagoogilise tasuta, perfektse inglise keeleta sattusin juhuse tahtel tööle rahvusvahelisse eelkooli, kus õpetasin lastele inglise keelt kõige kirevamas seltskonnas. Olen neile usalduse ja kogemuse eest tohutult tänulik.
Praha ei ole Tšehhi ja vastupidi. Praha on Euroopa süda ja turismimeka: turiste on meeletult, olenemata ajast, kohalikele ei meeldi, kuid mulle sobis. Linnast välja sõites võtavad vastu maaliline maastik, sajad matkarajad ja väikesed külakesed. Tšehhid on väga sarnased eestlastele, kuid neis on tibake rohkem temperamenti, vabamat ellusuhtumist, julgemat pealehakkamist ja koeraarmastust. Keerulise ajalooga lihtne rahvas nagu meiegi.
Kokkuvõttes - ärge jätke ennast ilma võimalusest elada teises keskkonnas ja seda veel ülikooli hoole all. Ma ei saaks olla rohkem tänulik endale, et selle tee ette võtsin.
Kust saada lisainfot välisõpingute kohta?
Palju infot õpirände kohta leiab TÜ kodulehelt.
Rahvusvahelise õpirände keskus
Ülikooli 18, ruumid 131 ja 134, Tartu
Vastuvõtuaeg: E-N kl 13.00-16.00
studyabroad@ut.ee
